Allveelaev Kalev jäi siiski leidmata

Allveearheoloog Vello Mäss sõnas, et eile uuritud laevavrakk vist ei ole Kalevi vrakk. OÜ Tuukritööd juht Kaido Peremees aga ütles, et tema on päris kindel, et tegemist ei ole Kaleviga.

Mässi sõnul peeti laevavrakki Kaleviks seetõttu, et esimestel sonaripiltidel oli laevakere juures näha ebatavaline poolkaar. See oli uurijate arvates Kalevi niinimetatud miinitasku, milles on viis miinišahti, igas šahtis kaks miini. Teistel allveelaevadel sellist asja ei olnud, sest Kalev ja Lembit olid ainsad selle projekti järgi ehitatu allveelaevad.

Esialgsed sonaripildid olid nii paljulubavad, et Meremuuseum, merevägi ja Tuukritööde OÜ võtsid koos ette põhjalikuma uurimise. Miinijahtija Ugandi sonari salvestustel vrakk enam nii väga allveelaeva moodi ei paistnud.

Viimane, eilseks kavandatud uurimistöö osa, millele oli kõige enam lootusi pandud, jäi kahjuks ära. Liiga tuulise ilma tõttu ei olnud võimalik lasta vraki juurde robotit, mis oleks sealt videopilti edastanud.

Nii oligi Mäss sunnitud tõdema: «Suure tõenäosusega ei ole tegemist Kalevi vrakiga, aga täie kindlusega ma seda siiski ei julge öelda. Me peame ära ootama videopildi vee alt, et saaksime kindlama tõestusmaterjali. Aga olgu kuidas on, igal juhul on tegemist väga huvitava vrakiga,» lausus allveearheoloog.

Tuukritööde OÜ juht Kaido Peremees seevastu oli kindel, et vraki näol polnud tegemist Kaleviga. Ta lubas küll, et niipea kui ilm vähegi lubab, saadetakse videopilti edastav robot vraki juurde, kuid hoiatas samas, et liiga palju ei maksa sealt oodata.

Niisugune õnneasi, et uppunud laeva nime saab merepõhjas laevaküljelt ilusti ära lugeda, juhtuvat tavaliselt filmides. Tegelikkus olevat palju keerulisem. «Minu praktikas on olnud kaks juhust, kus on võimalik olnud laevkerelt laeva nimi välja lugeda,» lausus Peremees. Ta lisas, et videopildi abil saab võibolla kindlaks teha selle, mis tüüpi laevaga on tegemist, rohkemat ei maksa sealt loota.

Siiani on uurijad Juminda miiniväljalt leidnud umbes 50 laevavrakki. Nende hulgas neli allveelaeva, kaks jäämurdjat, suur hulk kaubalaevu ning ajaloolisi purjelaevu.

Allveelaev Kalev väljus oma viimaseks jäänud lahinguülesannet täitma Kroonlinnast 1941. aasta 29. oktoobril. Lisaks meeskonnale oli laevapardal veel kolmeliikmeline eestlastest luuregrupp, mille üks liige oli naine.

Allveelaev pidi suunduma Suursaare kaudu Eesti rannikuleja luuregrupi seal maale saatma. «Pärast seda pidi Kalev minema positsioonile Tallinna-Helsingi laevaliinil, panema sinna 20 meremiinist koosneva tõkke ja pidama seal halastamatut allveesõda ehk uputama kõik laevad, mis seal liikusid,» rääkis Mäss.

Pärast seda, kui Kalev oli Kroonlinnast lahkunud, ei andnud endast raadio teel kordagi märku ei allveelaeva meeskond ega laeva pardal olnud luuregrupi liikmed, kes pidid kaldale jõudes omadega ühendust võtma.