/nginx/o/2014/08/23/3294477t1h5f7f.jpg)
Kolme Balti riigi parlamendi esimehed istutasid täna üheaegselt oma parlamentide lähedale puud, mis sümboliseerivad Balti rahvaste ühtsust ja jäävad meenutama Balti keti moodustamist 25 aastat tagasi.
Balti parlamendijuhid istutasid üheaegselt Balti ühtsuse puud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu esimees Eiki Nestor istutas Balti ühtsuse puu Kiek in de Köki muuseumi juurde haljasalale.
«Balti kett oli võimas poliitiline sündmus, millega kolm Balti riiki andsid maailmale märku, et nad soovivad vabaks saada,» ütles Nestor.
Nestor lisas, et Balti kett oli suurim ühisaktsioon Eesti, Läti ja Leedu ajaloos, kui ligi 600 kilomeetri pikkuses inimketis ühendas oma käed umbes kaks miljonit inimest.
Puu istutamisel osalesid Leedu suursaadik Neilas Tankevicius, Läti saatkonna konsul Matiss Ranka ning Balti Assamblee delegatsiooni liikmed Peeter Laurson ja Margus Hanson.
Pärast Balti ühtsuse puu istutamist osales Eiki Nestor Tallinnas Lindamäel kommunismi ja natsismi ohvrite mälestustseremoonial, kus ta asetas Linda kivi juurde pärja Eesti rahva poolt.
23. augustil möödub 75 aastat Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimisest, mis lõi aluse iseseisvate riikide annekteerimiseks ja okupeerimiseks. See käivitas sündmuste ahela, mille käigus pandi laias ulatuses toime kommunismi ja natsismi kuritegusid.
Balti ketiga mälestasid kolm Balti riiki Molotov-Ribbentropi pakti ohvreid ning seisid ühtses inimketis oma vabaduse ja iseseisvuse eest. Balti kett kanti 2009. aastal UNESCO Maailma Mälu programmi kui mõjukas rahumeelne aktsioon.