/nginx/o/2015/08/05/4349363t1hef3c.jpg)
/nginx/o/2014/08/18/3286015t1hefa0.jpg)
Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esimees Kristen Michal ütles Postimehele, et valitsusliit eelistab pigem elatusvõlgnike elu kibedaks tegemist – alles siis, kui miski ei aita, võivad üksikvanemad toetusraha otse riigilt saama hakata.
Reformierakond: riik maksab üksikvanematele siis, kui muu ei aita
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laupäeval peetud arvamusfestivalil arutlesid erinevate erakondade esindajad, kas riik peaks üksikvanematele igakuist elatisraha maksma, kui elatise maksmise kohustusega isik seda ei tee.
Elatisabifond tähendaks seda, et miinimumpalgast poole (hetkel oleks see 177,50 eurot lapse kohta) maksaks riik ja nõuaks selle seejärel ise võlgnikult sisse.
Reformierakondlase Michali sõnul oleks see ebaõiglane maksumaksjate suhtes. Selle elatisabifondi miinus on tema sõnul see, et «korralikud inimesed maksavad saamatajäänud elatise kinni ja ei teki survet nendel inimestel, kes oma kohustused jätavad täitmata.»
Ta usub, et kui võlgnike «mõistlik elu- ja äritegevus» takerdub maksmata jäänud elatisraha pärast, maksavad inimesed ise oma lastele elatise ära.
«Kibedaks» on riik seni muutnud võlgnike elu näiteks tulumaksu tagastamise ja pangakontode arestimisega. Ka elatisvõlgnike register on näiteks avalik.
Koalitsiooniläbirääkimistel oli arutlusel ja peaks tema sõnul juba olema ministrite tööplaanides võlgnikele erilubade, nagu jahipidamis- ja kalapüügilubade mitteväljastamine ning pensionist kolmanda samba sissenõudmine.
Samas toetab elatisabifondi ideed Isamaa ja Res Publica Liit. Erakonna esindaja Margus Tsahkna rõhutas arvamusfestivalil, et see fond on jätkuvalt üks nende valimislubadusi ning saab teoks, kui märtsis toimuvatel Riigikogu valimistel peaks IRL koalitsiooni valitud saama.
Toetava seisukoha elatisabifondi kohta on varasemalt välja öelnud ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
MTÜ Üksikvanema Heaks juhatuse liige Kaarel Veike rõhutas arvamusfestivalil, et enamikes naaberriikides on säärane fond toiminud juba aastakümneid ning seda peetakse elementaarseks ja ainuvõimalikuks lahenduseks. «Tekib küsimus, miks sellist fondi Eestis veel siiani ei ole?»
Eestis on üle 12 000 elatisrahanõude, millega esineb probleeme ning millega tegelevad kohtutäiturid.
Eestis on 92 protsenti üksikvanematest naised ja 8 protsenti mehed.
Statistikaameti andmetel kannatavad majanduslike raskuste all sageli just üksikvanemaga leibkonnad, vahendas MTÜ Üksikvanema Heaks.