/nginx/o/2015/08/05/4349363t1hef3c.jpg)
/nginx/o/2014/08/16/3281633t1h19d2.jpg)
Raudteeohutusega tegeleva MTÜ Operation Lifesaver juhatuse esimees Tamo Vahemets ütles Postimehele, et enamasti on traagiliselt lõppenud rongiõnnetustel lihtne inimlik põhjus, mistõttu tõkkepuu või foori puudumist oleks süüdistada vale.
Spetsialist: traagilistel rongiõnnetustel on tihti lihtne põhjus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laupäeval sai Viljandimaal rongi ette sõitnud BMWs surma kaks noort inimest: 27-aastane Edward ja kaasreisijana sõidukis viibinud 35-aastane Helena.
See oli juba kaheksas õnnetus sel aastal. Eelmisel aastal hukkus raudteeülesõidukohtades neli inimest.
/nginx/o/2014/08/18/3285009t1h81a6.jpg)
Vahemetsa sõnul olid Pärsti raudteeülesõidul kõik tähised olemas ja nähtavus hea. «Miks eirati 100- protsendiliselt liiklusmärke?» küsib ta.
Ülesõidukohale lähenedes peaks tema sõnul teadvustama, et tegemist on riskitsooniga ja tegelema vaid juhtimisega.
Vahemetsa sõnul ei olnud tõenäoliselt tegemist suitsiidiga, sest noored sõitsid rongile ilma peatumata ette.
«Mulle tundub, et tegemist oli puhtalt hooletusega. Nad ei teadvustanud, et lähenevad raudteeülesõidukohale,» ütles Vahemets.
Tema sõnul on autos toimuva kohta enamasti sellistel juhtudel hästi inimlik ja lihtne seletus.
«Hetkeks unustati tähelepanu, ei tajutud, et ollakse ohutsoonis. Inimesed, kes raudteed ületavad, peaksid kõik tegevused kõrvale jätma. Inimese silm ei suuda rongi kiirust adekvaatselt hinnata.»
Tema sõnul oleks ideaalne, kui kõikidel ülesõidukohtadel oleks tõkkepuud - see aitaks pöörata tähelepanu sellele paigale.
Samas näitab statistika, et pooltel rööbastel juhtunud õnnetuskohtadel on tõkkepuud.
Aga isegi kui neid paigaldatakse, sõidetakse need tihti puruks.
Sel aastal on Eestis juba poolsada tõkkepuud maha sõidetud.