Uus IT-lahendus sai tuleristsed suurpõlengu ajal

«Olin Kangadžungli põlengu ajal tööl ja leidsin tänu uuele süsteemile üles Kunderi tänava hüdrandi,» rääkis Põhja päästekeskuse vanemoperatiivkorrapidaja Ramon Ruotsi. Ta selgitas, et tegelikult on vaid üksikud hüdrandid tänaval näha ja enamik neist on tänava all. «Tänaval olevaid hüdrante näed niigi, aga nende kaevukaante all olevate leidmiseks tuli varem paberites lapata, et kui on selline aadress, siis kus asuvad lähimad veevõtukohad,» rääkis ta. Ka pakub uus süsteem operatiivkorrapidajale võimaluse arvutada välja, kui pikk on vahemaa hüdrandi ja põlengu koha vahel. «Näiteks kui on sada meetrit, siis ma saan kohe välja rehkendada, et kuna üks voolik on 20 meetrit pikk, siis on vaja kustutamiseks ühendada viis voolikut,» kiitis ta uut süsteemi.

Ka pakub uus IT-lahendus välja võimaluse arvutada välja põlengupindala, mis on väga oluline metsapõlengute ajal. Ka võimaldab uus süsteem lisada andmebaasi ülevaate suurte hoonete nagu hotellide ja koolide plaanid, mis märgatavalt kiirendab kustutustööde planeerimist.

Uus IT-lahendus positsioneerib hädaabinumbrile 112 helistaja ning näitab digikaardil õnnetuskohale lähimaid kiirabi- ja päästemeeskondi. Kõikidesse kiirabi- ja päästeautodesse paigaldatud arvutid aga näitavad digikaardil sündmuskohale väljasõitnud meeskonnale, kus asub õnnetuspaik ning pakub välja nii kiireima tee kui ka alternatiivse variandi kohalejõudmiseks. Digikaart põhineb maanteeameti kaardil ning esialgu ei arvesta see teetöid ega reaalsest liiklusolukorda, kuid tulevikus peaks ka see võimalus sinna lisanduma.

Hädanumbril 112 helistades positsioneerib uus süsteem lauatelefonilt helistades maja täpsusega, hajaasustusega piirkonnas 200-300-meetrise täpsusega. «Kõne lõpus võib positsioneerimise täpsus olla isegi mõni meeter,» kinnitas süsteemi välja töötanud CGI Eesti tegevjuhi Avo Kask.  

Kui häirekeskuse rakendus töötab, siis operatiivautode seadmed tahavad häirekeskuse juhi Janek Laeva sõnul veel veidi seadistamist. «Siin on veel veidi tegemist, sest autosid on pisut enam kui kakssada ja igat masinat tuleb eraldi vaadata, sest auto ei ole juhtme otsas, seal on leviala, kaabeldamise küsimused,» selgitas Laev. Seetõttu kulub operatiivautodele pandud süsteemide häälestamisele veel aega ja selle tööga loodetakse ühele poole saada aasta lõpuks.

«Kui kõik probleemid on lahendatud ja kasutajad koolitatud, siis me saame öelda, et see töötab nii nagu vaja. Täna on seda veel veidi vara öelda,» tõdes Laev.

Esialgu ei ole uue süsteemiga ühendatud ka tummadele ja vaegkuuljatele mõeldud süsteem, millega nemad häirekeskusega saavad suhelda. «Selle me liidame juurde, sest  inimene, kes rääkida ei saa, peab saama riigiga suheldud samamoodi nagu meie kõik,» lubas Laev.

Tallinna kiirabiarsti Raul Adlase sõnul on nemad uut IT-lahendust kasutanud mitu nädalat ja esialgu tuleb seda veel tuunida. «Põhiprobleem on selles, et autos olev aparaat ja keskserver alles õpivad üksteist tundma, aga eks see ole alguses ikka nii,» tõdes Adlas. Ta lisas, et siiani on nende kogemus olnud positiivne. «Kui ta töötab ja teeb seda tõrgeteta, siis on sellest palju kasu olnud,» kinnitas ta.

Esialgu on uue süsteemiga liitunud vaid päästeamet ja kiirabi, kuid lähiaastatel peaks sellega ühinema ka politsei. Uues süsteemis näeb häirekeskus ka vabatahtlike päästjate liikumist, kuid nende autodel see rakendus puudub.

Uut IT-lahendust hakati looma 2010. aastal ning see loodi Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames ning maksis ca 1,5 miljonit eurot, millest 85 protsenti rahastab Šveits ja 15 protsenti Eesti riik.