:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
/nginx/o/2014/08/12/3272661t1h1768.jpg)
Kui muuta riigieelarve seadust, mis lubab vaid autode kasutusrenti, ja võimaldada ka kapitalirenti, saaks aastas kokku hoida miljoneid eurosid.
Seadusmuudatus aitaks politseiautode pealt kõvasti kokku hoida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettepanek on laual ja ootab poliitilist otsust. Umbes nii võiks kokku võtta suvel politsei- ja piirivalveametis (PPA) välja töötatud idee, kuidas tulevikus riigisektoris autode arvelt kokku hoida.
Juulis ministeeriumide kantsleritele tutvustatud plaan on pealtnäha lihtne – võiks muuta riigieelarve seadust ja võimaldada edaspidise autosid riigisektoris soetada ka kapitalirendi korras. Praegu lubab seadus vaid kasutusrenti.
Politsei on ligi 1000 ametiautoga riigisektori suurimaid autopargi haldajaid. Ameti arvutused näitavad, et kapitalirent aitaks kulutusi ühele autole vähendada 35 protsendi võrra.
Kui praegu kasutusrendilepinguga politseiteenistuses olevad 500 autot kapitalirendile võtta, oleks aastane kokkuhoid üle 800 000 euro. Piltlikult öeldes tuleks kapitalirent politseis kasutusrendist igas kuus 70 000 eurot odavam.
Ja see on nii ainult politsei puhul. Riigisektoris tervikuna oleks see summa mitu korda suurem. Ainuüksi siseministeeriumi haldusalasse jääb umbes 2000 autot.
Sellist ettepanekut sundis PPAd tegema kokkuhoiurežiimil elamine. Äsja 150 ametiautot välja vahetanud ametit häirib, et kasutusrendi tingimuste järgi tuleb iga tagastatav auto eelnevalt remontida.
Finantsanalüütikute arvutused näitasid, et ühe auto peale teeb see keskmiselt 1500 eurot. Mujal avalikus sektoris on see summa ilmselt väiksem, sest politseiautodega juhtub teenistuses paratamatult rohkem õnnetusi kui tavaliste riigiametnike ametiautodega.
Kapitalirendi eelis kasutusrendi puhul on seegi, et liisinguperioodi lõppedes saaks masin riigi omaks. Lisaks ka poole pikem rendiperiood – kümme aastat, samal ajal kui kasutusrendil on see viis aastat. Korrakaitsjate analüüs näitab, et kasutusrendi korral makstakse kümne aasta jooksul rendina kahe sõiduki hind.
Ettepaneku teinud PPA-l on selg vastu seina. Organisatsiooni omandis on ligikaudu 400 ametiautot, millest üle 200 ootavad kiiret väljavahetamist, sest nende vanus on rohkem kui kümme aastat või läbisõit üle 300 000 kilomeetri.
Uute autode soetamiseks vajab amet aga senisest kokkuhoidlikumat süsteemi. Vastasel korral vajab politsei autopargi haldamiseks tulevastel aastatel riigieelarvest lisaraha.
PPA arvutas välja sellegi, et kui loobuda teenistusautode kaskokindlustamisest ja autosid ise remontima hakata, hoitaks aastas kokku 50 000 eurot. Selle raha eest saaks soetada näiteks mitusada uut teenistusrelva.
Analüüsi rahandusministeeriumile esitanud ja seda teemat eile ministeeriumis arutanud amet sooviks riigieelarve seaduse muutmist esimesel võimalusel. Politsei pakutud idee kõne alla tuleku peavad otsustama sel teemal läbi rääkivad rahandusministeerium ja siseministeerium. Riigieelarveseaduse muutmine võib olla problemaatiline seetõttu, et kapitalirendile üleminek kajastuks riigieelarves laenuna ja mõjutaks selle tasakaalu.