Vene saatkond süüdistas Eestit skaudimatka pärast natsismi ülistamises

Saatkond märkis oma avalduses, et Erna matka aitasid korraldada ja rahastada teiste seas Eesti kaitseministeerium, Kaitseliidu kohalikud struktuurid, Eesti Punane Rist, samuti mitu ettevõtet, teiste seas Jaapani autotootja Nissani kohalik esindus.

«Korraldades taolisi üritusi, tegelevad Eesti võimustruktuurid faktiliselt noorema põlvkonna «hiltlerjugendiseerimisega», romantiseerides noorte silmis fašistlikke timukaid ja natsistlike kuritegude täideviijaid,» seisab avalduses.

«Erna mängud ja hiljutine Relva-SSi veteranide kokkutulek näitavad Eesti võimude nostalgiat hitlerliku sõduri saapa järele ning soovi jätkata Eesti ühiskonnas natsismi ja selle kaitsjate ülistamist,» lisas saatkond.

Relva SS-i veteranide kokkutuleku all pidas saatkond silmas ilmselt juuli lõpus Ida-Virumaal Vaivara vallas Sinimägedes toimunud kaitselahingute aastapäeva tähistamist.

Eesti Skautide Ühing korraldas möödunud reedest pühapäevani Harju- ja Järvamaal 15. korda Erna matka, millel osales üles 200 matkahuvilise ja skaudi. Matkal osalejad said panna proovile oma  teadmisi, osavusi ja vastupidavust. Matka raskemal osal tuli vältida ka vaenulikke varitsusi ja patrulle. Lisaks füüsisele pandi proovile ka võistlejate psühholoogiline vastupidavus.

Skaudid hakkasid korraldama Erna matka samal ajal Erna retke militaarvõistlusega. Sõjalis-sportliku Erna retke traditsioon sai alguse 1990. aastate alguses. 1993. aasta suvel läbisid huvilised taas Erna omaaegse luuregrupi teekonna ja moodustasid sõjalis-sportliku seltsi Erna. 1994. aastal alustas selts Erna retke korraldamisega mis hiljem sai maailma üheks pikemaks ja raskemaks militaarvõistluseks. Viimane Erna retk toimus 2011. aastal, seejärel otsustasid võistluse korraldajad lõpetada, kuna Eesti võistkondadele sai rada liiga tuttavaks ja võistluse võitsid alati eestlased.

Erna võistlusega meenutati 1941. aasta sõjasuvel toimunut, kui nõukogude okupatsiooni eest Soome põgenenud eestlastest koosnev luurerühm saabus Eestisse.  

Rühma tegevus päästis muuhulgas ka nõukogude üksuste terrori eest Kautla piirkonna metsadessse varjunud ligi 2000 inimest, neist enamik olid naised, lapsed ja vanurid. Et tagada põgenike pääsemine kindlast surmast, ründas Erna löögirühm leitnant Oleg Marnoti juhtimisel Nõukogude hävituspataljoni üksusi. Sellega tõmbas Erna Nõukogude üksuste jõud enda peale ning võimaldas põgenikel ja metsavendadel piiramisrõngast väljuda.  

Kuigi ametlikes aruannetes kuulutati Erna rühm hävitatuks,  suutis see piiramisrõngast välja murda. Hävituspataljonid vastasid ebaõnnestumistele terroriga. Kurikuulsaks sai Kautla talu hävitamine, mille elanikke hävituspataljonlased piinasid ning seejärel põletasid elusalt.

Pärast seda hävitasid Nõukogude julgeolekuüksused haarangu piirkonnas veel kümmekond talu ning mõrvasid nende kätte langenud tsiviilelanikke vanusest ja soost sõltumata.