Mikser: Kreml eelistab Ida-Ukrainas lahendusi, mis ei hõlma sõjalist sissetungi

«Kui Kremlil õnnestub oma strateegilisi eesmärke saavutada või nad usuvad, et neil õnnestub oma strateegilisi eesmärke saavutada otsese sõjalise sissetungita, siis nad eelistavad neid lahendusi, mis ei sisalda otsest sõjalist sissetungi,» ütles Mikser Postimehele antud intervjuus.

«Kreml on seni toetanud separatiste varjatumalt ja toimetades Ida-Ukrainasse nii inimesi kui relvastust ning andes muud abi. Kui nad usuvad, et sel viisil on võimalik neil edu saavutada, siis nad eelistavad sellist tegutsemisjoont. Kui Putinile või tema lähikonnale tundub, et sel viisil pole võimalik edu saavutada, siis peame olema valmis selleks, et tehakse midagi, mis läheb kaugemale.»

Mikseri sõnul ei pea ta tõenäoliseks, et Venemaa soovib veel Ukraina alasid endaga liita. «Ma ei usu, et eesmärgiks oleks täiendavate maa-alade hõivamine ja Venemaaga liigendamine nagu tehti Krimmiga. Kindlasti on Putini üheks eesmärgiks see, et Ukraina ei oleks keskvõimu poolt täiesti kontrollitav, et Venemaal oleks tulevases Ukrainas võimalik poliitikat mõjutada ja sellesse sekkuda.»

Mikser kohtus täna Soomes kaitseminister Carl Haglundiga, kellega arutati, millised on Ukraina kriisi õppetunnid ja järeldused Läänemere regiooni julgeolekule. Mikser sõnul on nii Eesti kui Soome seisukoht, et Läänemere regioonis on eelhoiatusaeg kriisi puhkemisel viidud miinimumini. «See tähendab, et tegelikult ka Euroopa Liidu riigid, ka NATO, peavad oma situatsiooni teadlikkust tõstma ja oma võimet kiiresti reageerida oluliselt parandama,» lisas ta.

«Eesti-Soome kaitsealane koostöö on olnud läbi aastate tihe ja jääb selliseks ka edaspidi. Kindlasti on see koostöö ka tulevikus tihe ja hõlmab kõiki aspekte alates ühistest kaitsehangetest kuni õppusteni. Loomulikult see, et meil on regioonis ühised ohud, polnud meile üllatuseks ka enne Ukraina kriisi puhkemist.»