Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Lugeja kiri

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Valimisea alandamiseks pole põhjust.

Viimasel ajal on tõstetud palju kära mitmete seadusemuudatuste üle. Üheks liberaliseeruvaks ohuks on valimisea langetamine, mida Reformierakond tulihingeliselt pooldab. Ma ei näe ühtegi (tõsiseltvõetavat) põhjust, miks peaks valimisiga langetama. Margus Punti artikkel «Valimisiga tuleb langetada» (PM 8.08) räägib demokraatia põhiprintsiipidest, kuid neid ei tohiks kuritarvitada, sest see liiguks äärmusliberalismi.

Osa kuueteistaastaseid kindlasti teab kelle poolt nad hääletaksid, kuid peab kindel olema ka kahe aasta pärast – mõttemaailm muutub kahe aastaga vägagi palju. Üleöö kaheksateist saades tõesti ei muutu palju, kuid selle eest kahe aastaga muutub. Kui õpilane peab tegema mitmeid suuri otsuseid edasise õpingu osas (keskharidus, kutseõpe, põhiharidus, kõrgharidus), kas siis poleks targem oodata kaks aastat, mil vanus ning edasine haridus muudab inimese mõttemaailma?

Artiklis mainiti ka poliitiku ja valija vahelist usaldust, mis peaks tähendama valitava kandidaadi tundmist. Hämmastavalt suur osa eestimaalastest valis europarlamenti isiku, kes räägib mingist fooliummütsist ja seemnetest. Tekib küsimus, kes on selle isiku valijad? Need, kes hääletavad ka kooseluseaduse ning valimisea langetamise vastuvõtmise poolt, sealt otsib Reformierakond endale toetajaid. Praegusel ajal tehakse palju lubadusi ja tühje sõnu, nt «Viime Eesti viie jõukama Euroopa riigi hulka!», mis jäävadki lubadusteks.

Kui artikli autor mainis riike, kus võeti selline seadus vastu, nt Austria ning Brasiilia, miks pole siis majanduslikult tugevamad riigid, nt Saksamaa valimisiga langetanud? Sest see poleks ratsionaalne. Kui sellest Postimehe artiklist teha lühike kokkuvõte, ütleks, et see on rumalus. See ei muuda midagi ning oleks naiivne arvata, et praegused poliitikud hakkavad sellepärast rohkem pingutama.

Märksõnad

Tagasi üles