Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Lugejate lemmikud: (sala)rannad Tallinna külje all

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kristel Kossar
Copy
Aegna.
Aegna. Foto: Raigo Pajula

Lugejad loetlesid Tallinncity kommentaariumis oma lemmikuid: mõned teada-tuntud rannad Tallinna lähiümbruses, aga ka mõned salarannad. Hinnati puhtust, samuti võimalust segamatult puhata.

«Aegna Põhjarand. Vaikne, vesi on mõnusalt puhas, liiv siidiselt pehme. Kõige rohkem meeldib just see, et on vähe inimesi, tavaliselt alla 20 ja keegi ei kommentaari, kui paks sa oled ja kui väike trikoo sul on jne. Seal lihtsalt on pindala nii suur, et kui sa ei soovi, siis sa ei peagi kellegi võõraga kokku puutuma,» vahendab üks lugeja oma lemmikranna iseloomustust.

«Kaabli rand Tallinnas. Mitteametlik rand Kakumäe lahes. Sooja ilmaga tekivad pikad ja laiad liivaluited. Kohalikel ideaalne ujumiskoht. Võõrad ei oska tulla ning ega neile ka parkimiskohti väga poleks,» toob teine lugeja välja.

«Mulle meeldib kõige rohkem Kloogarand, terve elu seal ujumas käinud. Pole kaugele vaja sõita, et otsida rahulikumat ja avaramat rannaosa, kus vähem rahvast kohal. Eriti mõnus on randa sõita rongiga, siis kas jala minna või edasi rattaga sõita. Sealne maapuhas õhk on ideaalne puhkamiseks, vanasti oli Kloogarand üks popimaid randasid,» teab kolmas lugeja.

«Olen ise terve elu ( 32a ) Väänas suvitanud ja läbi aegade näinud nii mõndagi mis Vääna rannas toimunud (räägin just Naage-poolsest rannaalast, kus endine vetelpäästejaam ja sild üle jõe läheb). On olnud ilusamaid ja vähem ilusamaid aegu, aga üks mis kindel – nii puhta ja selge veega ning suure liivariba ja ilusate luidetega randa ei ole ma veel Tallinna ümbruses kohanud,» kirjutab üks meie lugeja.

«Kahju on muidugi sellest, et nii suure liivaribaga rand juba aastaid enam avalik rand ei ole, mäletan kui 20 aastat tagasi veel rand avalik oli ja vetelpääste tegutses. Atraktsioone oli palju, alustades kiikedest ja karussellidest, lõpetades veesuusa-, rõnga- ja « banaani»-sõitude ning paadilaenutusega,» meenutab ta veel. 

«Harku vallal paistab ometi raha olevat ja ilmselt ei nõua kolmeks kuuks avaliku randa vetelpääste paigutamine ka üle mõistuse suurt investeeringut. Mis endisesse vetelpäästejaama puutub, siis seal on juba detailplaneering olemas ja kõigi eelduste kohaselt renoveeritakse hetkel tühjalt seisev maja juba järgmiseks aastaks,» pakub lugeja välja. Kokkuvõtteks – kõik on tore – rand on puhas ja korras, vesi on selge ja läbipaistev, prügikaste on piisavalt, saab nii võrkpalli, korvpalli kui jalgpalli mängida, aga valla väikse abiga saaks sellest rannast tõeline kuurort,» leiab lugeja.

Lugejalt saab kiita ka kalamajalaste mitteametlik supluskoht Kalarand. «Kõige vahvam on Kalaranna rand – suhteliselt väike, mitmekesiste inimestega(palju välismaalasi), lapsi ja vahel ka koeri ning ülisõbralik õhkkond, vesi puhas ja läheb parajalt ruttu sügavaks ning asub jalutuskäigu kaugusel,» rõõmustab lugeja.

Tagasi üles