Ärimees kogub Pirita ranna nudistide vastu allkirju

Stahli sõnul tegi ta lihtsalt katse, lisades, et nudistidevastase aktsiooniga ei tegele ainult tema, vaid paljud kohalikud. Pahased nudistidevastased olid allkirja andmiseks isegi järjekorda võtnud.

Poole tunni jooksul nägi ta Pirital vaid üht inimest, kes otseselt nudistide vastu polnud.

«Kolm lehekülge allkirju inimestelt, kes käivad siin üsna tihti, mina neid ei tunne. Inimesed ei julge ise ütlema minna, kiitsid, et keegi tegeleb. Mina ei häbene öelda, mida mõtlen. Täna on juhtunud nii, et kohalik kogukond on mind delegeerinud sellega tegelema,» seletas ärimees.

Pirita rannas alasti viibijad ei olevatki Stahli sõnul päris nudistid, vaid kasutavad seda lihtsalt ettekäändena enesepaljastuseks. Piirkonna elanikud on näinud nii eneserahuldajaid vee piiril, rannas roojajaid kui ka homoseksuaalseid suguakte, rääkis ärimees.

«Nudistideks neid ei nimetaks. Ega õigeid nudiste siin juba ammu ei ole. Siin on lihtsalt enesenäitajad kodanikud. Eks nad taha lihtsalt, et neid nähtaks,» märkis Stahl.

Ta toob näite, et aastate eest pakuti lahenduseks nudistide ranna aiaga ümbritsemine. «Pakkusime juba siis välja, et aed ümber – võtke päikest ja kui vette lähete, panete püksid jalga. «Ei taha, aeda ei taha mitte mingisugust,» vastati. Võib kaks korda küsida, miks?» kirjeldas ta.

Stahli sõnul on olud 20 aastaga nii palju muutunud, et nudistid peaks mujale kolima. Kohas, mida siis varjasid suured puud ja põõsad, on nüüd populaarne rand.

«Täna on olukord elus natuke muutunud, 20 aastat on pikk aeg – siin on elurajoon, siin on väga palju väikseid lapsi, perekondi. Kogu Merivälja inimestel, kes siia tulevad, pole muud võimalust,  kui sunniviisiliselt peavad nad sellest mööda kõndima, nägema kõike seda,»sõnas ta.

Kohalike meelest oleks olukorrale vaja leida lahendus. Stahli sõnul sai juba kuus aastat tagasi  Põhja-Tallinna linnaosavanemale, tollal Sirje Potissepale, pakutud nudistide jaoks Paljassaare randa.

«Seal on ilusat randa ja pole inimesi taga. Teha neile sinna tagumisse otsa rand, kus nad kedagi ei sega, kui nad tõesti tahavad korralikult päikest võtta,» kirjeldas Stahl. Siis oleks probleem lahendatud.

Stahli sõnul on suur erinevus Pirita ranna ja välismaiste nudistide randade vahel. Viimased on kohad, kuhu inimene peab spetsiaalselt minema. Need ei ole elurajoonid ega kohad, millest ei ole võimalik niisama lihtsalt mööda minna.

Lisaks nudistidele teevad Pirital kohalikele muret ka tavalised rannakülastajad. Probleeme on nii parkimise kui ka prügikoristamise korraldamisega. Kohalikud pidid praegu õhtuti kilekottidega rannaliivalt prügi koristamas käima.

Stahli sõnul peaks linnavõim avalikes randades rohkem korralduslikku poolt arendama.

«Piltlikult öeldes on see rahvaüritus. Kui on Õllesummer, siis aetakse sinna kohale politsei, turvateenistus, asja organiseeritakse,» võrdles ta. Lahenduseks pakkus ta ilusate ilmade puhul rannalistele tasulise parkimise kehtestamise. Saadud rahaga saaks siis rannas korda ja puhtust hoida.

Linnavõimu kohalikud enam ei usu. Stahl teadis juba ette, mis linnaosavalitsusest ikka vastatakse. ««Jaa, arutame asja.» Aga ilusad ilmad saavad mööda, kedagi rannas ei ole, siis on «eks me järgmine aasta vaata», siis kordub kõik sama,» oli mees kindel.