Raport: kümnendik eestlastest elab võõrsil

930 000 eestlast elab Eestis ja 130 000 võõrsil.

Välismaal elavate eestlaste hulgas väheneb pidevalt niinimetatud idadiasporaa - peamiselt Venemaa eestlaskond, mis oli seni kõige arvukam. Põhjuseks on sealsete eakate inimeste suur osakaal ja noorte sulandumine.

Lääneriikides elavate eestlaste arv on püsinud viimased kuus aastakümmet stabiilne 1990. aastatel alguse saanud uusväljarände tõttu. Uutes väljarändemaades, eriti Soomes, on eestlaste hulk kiiresti kasvanud.

Väljaränne kasvas hüppeliselt pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Peamiselt lahkuvad Eestist noored (paljud neist õppima) ja madalama haridustasemega inimesed (lihttöödele), kõrgharidusega on lahkujatest iga kümnes.

Uusväljarännet on kahte tüüpi: ajutiselt välismaal õppivad ja töötavad ning Eestist lõplikult lahkunud inimesed. Raportis märgitakse, et ajutiselt väljarännanute rühm jätab Eestist lahkumise ulatusest ekslikult suure mulje. Seda, et suur osa väljarändest on ajutine, näitavad pere- ja sündimusuuringu andmed, mille järgi on 1974–1983 sündinud naistest umbes 15 protsendil välismaal elamise kogemus.

Pigem suureneb sisseränne

«Pigem tuleb kaugemas perspektiivis seoses Eesti jõukuse kasvu ja Euroopa Liidu sisse rändepoliitika harmoneerimisega arvestada sisserände suurenemist.»

«Kuid ka alaliselt välismaale siirdunud eestlased ei pruugi olla Eesti riigile kadunud, vaid hoopis sillaks Eesti avanemisel ülejäänud maailmale,» leitakse raportis. «Üks võimalus on pakkuda senisest aktiivsemalt Eestis õppimisvõimalusi emigreerunutele ja nende lastele-lastelastele,» pakutakse välja.

Raport tõdeb, et täpsed andmed Eesti inimeste liikumise kohta puuduvad ja selleks, et inimesed harjuksid oma rändest riiki teavitama, on vaja juurutada vastav registreerimiskultuur.

Edukas rändepoliitika kätkeb endas aga märksa enamat kui registreerimisformaalsuste lihtsustamist. «Nii talendikate eestimaalaste tagasirände kui ka kutsutavate spetsialistide Eestisse tulekul on peale karjäärivõimaluste loomise tähtis ka elukeskkonna kvaliteet, sh nt teenindajate keeleoskus ja mitmekeelsete koolide-lasteaedade olemasolu, Eesti tuntus ja maine ning siinsete elanike tolerantsus teistsuguse kultuuriga inimeste vastu,» märgib raport.

Eesti Koostöö Kogul ja Säästva Arengu Komisjonil valminud «Eesti inimvara raport» on eelkõige poliitikasoovituste dokument, mis käsitleb kompleksselt Eesti inimvara pikaajalisi probleeme ja nende lahendamise võimalusi ning esitab ettepanekud valitsusele, kohalikele omavalitsustele ja avalikkusele.