/nginx/o/2014/06/30/3156505t1h5b59.jpg)
/nginx/o/2014/08/04/3252681t1h60f0.jpg)
Lisaks Stroomi, Laulasmaa ja Lohusalu rannale on terviseamet soovitanud nüüd ka Kakumäe rannas kollane lipp heisata, sest ka sealt võetud suplusvee analüüs näitas, et vesi on sogane ning põhjuseks on sinivetikate õitseng.
Sinivetikad on jõudnud ka Kakumäe randa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri ütles, et 1. augustil võeti suplusvee analüüse Haabneeme, Kakumäe, Pikakari ja Pirita rannas, kus uuriti vetikate olemasolu. «Kõikides randades oli vähesel määral toksilisi vetikaid, aga mitte ohtlikus koguses, välja arvatud Kakumäel,» rääkis Saluri.
Terviseameti andmetel ei soovitata praegu ujuda Haabneeme supluskohas, Harku järves, Kakumäe rannas, Laulasmaal, Lohusalus ning Stroomi randades. Eelkõige tuleks seda silmas pidada allergilistel inimestel ning lastel. Samuti vanemas eas inimestel ning ka loomadel tuleks silma peal hoida. Suplusel tuleks vältida vee allaneelamist ning pärast nendes veekogudes suplemist võiks end kohe dušši all pesta ja riided vahetada.
Pikakari ja Pirita ranna supluskohast võetud proovi järgi on nendes randades suhteliselt puhas vesi, kuid sealt võetud proovid näitasid teatud toksiliste vetikate olemasolu. Vetikate supluskohta jõudmine oleneb tuule suunast. Praegu nendes randades aga veel muret tundma ei pea.
Lisaks Harjumaal paiknevatele supluskohtadele on sinivetikatest teada antud ka Hiiu maakonnas asuvates Kärdla ja Tõrvanina supluskohtades, kus pole ujumine soovitatav. Kui aga vaatamata sellele otsustatakse siiski suplema minna, tuleks vältida vee allaneelamist ja pärast ujumist tuleks end puhta veega pesta.
Iiris Saluri ütles, et kui inimene läheb randa, peaks ta kindlasti ise visuaalselt vee olukorda hindama. «Kui te näete, et vesi on muutunud kollakaks või roheliseks seal heljuvate ebemete tõttu, siis võib eeldada, et tegemist on vetikaga,» ütles Saluri.
Lisaks sellele on vetika olemasolu tõenäosus suurem, kui tunda on kopituse lõhna ning kui vee peal olevad helbed on niivõrd pudised, et need ei jää vette pistetud pulgale pidama.
«Vesi võib muidugi olla sogane ka ilma vetikateta randades, kus on palju suplejaid,» lisas Saluri. Ametlikes supluskohtades antakse ohutusest ja ohtudest märku ranna lippudega. «Kui rannas lehvib roheline lipp, siis on ujumine ohutu, kui kollane lipp, siis tuleks uurida, missuguse ohuga tegemist on,» selgitas Saluri.
Kollase lipu puhul võib tegemist olla vetika, jaheda vee, suure laine või millegi muuga. Punase lipu lehvides ei soovitata vette üldse minna.
«Mitteametlikes randades lippe ei ole, seal tuleb usaldada enam iseennast või vaadata suplusvee kvaliteedi andmeid terviseameti veebilehelt.»