/nginx/o/2014/08/01/3246331t1h2cc8.jpg)
Kaitseväe 1. jalaväebrigaad alustas täna Tapa sõjaväelinnakus teenistust piduliku rivistusega, millega astusid brigaadi koosseisu seni Kirde kaitseringkonda kuulunud suurtükiväe-, õhutõrje- ja pioneeripataljon ning Viru jalaväepataljon. Samal rivistusel võttis kaitseliit vastu Kirde kaitseringkonna lipu.
Täna kehtima hakanud kaitseväe uue struktuuri kohaselt on Eestil kaks peamist manööverüksust: 1. ja 2.jalaväebrigaad. Seniseid kaitseringkondade territoriaalkaitseülesandeid hakkab täitma kaitseliit, teatas kaitseväe peastaap.
Viimane nimetab igasse ringkonda juhtmaleva, mille põhjal moodustatakse tulevase maakaitseringkonna staap. Kaitseliidu peamisteks üksusteks jäävad lahingu- ja sisekaitsekompaniid ning võitlusgrupid. Samuti saab kaitseliit enda käsutusse moodsad relvasüsteemid.
Brigaadi allüksustest jätkavad Paldiskis Scoutspataljon ja Kalevi pataljon. Reformi käigus sulgeb kaitsevägi amortiseerunud sõjaväelinnakud Tallinnas Marja tänaval ja Rahumäe teel ning koondab allüksused toimivatesse linnakutesse mereväebaasis, Ämari lennubaasis ja teistes väeosades. Tänaseks on juba kasutusele võetud Lahingukooli uus hoone Taara kasarmutes Võrus, mereväebaasis on renoveerimisel ajalooline kasarmuhoone, kuhu liiguvad Vahipataljoni üksused. Lisaks on parendamisel teenistus- ja elutingimused Tapa sõjaväelinnakus ning Viru jalaväepataljonis.
Seoses kaitseväe reformiga on tänaseks maaväe staap ühendatud kaitseväe peastaabiga, samuti alustavad täna ametlikult tegevust logistikakeskuse baasil moodustatud toetuse väejuhatus, luurekeskus ning erioperatsioonide väejuhatus.
Kaitseväe ümberkorraldused jätkuvad uute kasarmute ehituse ja allüksuste järk-järgulise kokku koondamise ja kolimisega, mis lõpeb eeldatavalt järgmise aasta lõpuks. Lähiaastatesse kavandatud tankitõrjeraketisüsteemi Javelin ning moodsate lahingumasinate CV-90 hange on osa samast protsessist ning samm edasi Eesti esmase kaitsevõime kindlustamisel. Lahingumasinate hange on kavandatud läbi viia 2018. aastaks, tankitõrjeraketisüsteemi Javelin ost lähiaastatel.
Arengukava näeb ette kaitseväe peamised arengusuunad 2022. aastani, sealhulgas liikursuurtükkide hanke, kaitseväe isikkoosseisu suurendamise 3600 inimeseni ning kaitseliidu ja tema allorganisatsioonide liikmeskonna suurendamise 30 000ni. Riigikaitse arengukava tugineb ohuhinnangule, sõjalise riigikaitse olukorrale ning koostöös liitlastega tehtud kollektiivkaitseplaanidele.