Ruhnu vallavanemaks sai lavastaja Jaan Urvet

«Vallavanem valiti tänasel volikogu istungil ja selleks sai Jaan Urvet. Ta on olnud kultuuritegelane ja ajanud erinevaid projekte. Ta on mitmes valdkonnas väga tubli inimene olnud. Aastaid tagasi ta tegi mitmeid projekte, mis edukalt läbi läksid, ja on väga aktiivne ja koostööaldis inimene,» ütles BNSile Ruhnu vallavolikogu esimees Heiki Kukk.

«Nagu ikka, üksmeelt ei ole ju kuskil ja hääled jagunesid kolm nelja vastu ehk siis neli häält Urveti poolt ja kolm häält teise kandidaadi poolt,» lisas ta.

Ligi üheksa aastat Ruhnu valda juhtinud Aare Sünter lahkus 31. mail vallavanema ametist. Saarte Hääle teatel tõi Sünter põhjuseks perekondlikud põhjused.

Urveti sõnul hakkab ta vallavanemana esmalt tegelema kooliga, mis praegu asub vanas amortiseerunud pastoraadihoones.

«Vaatamata sellele, et õpilasi on nii vähe, vajaks kool siiski normaalseid olmetingimusi. Lahendada tuleks ka omandiküsimused konsistooriumiga, et need õpetajad, kes seal töötavad, ja need seitse õpilast, kes selles koolis käivad, oleksid siiski inimlikes tingimustes. See on esmane prioriteet,» ütles BNS-ile Urvet, kelle sõnul on tarvis kohe ette võtta ka arengustrateegilised plaanid. «Euroopa Liidu struktuurifondid on kohe-kohe avanemas ja nende asjade osas hiljaks ei tohi jääda. Mul on tunne, et just projektimajanduses on Ruhnu palju võimalusi kasutamata jätnud, millest on kahju.»

Lavakunstikooli magistrantuuri lõpetanud Urveti varasemaks administratiivtöö kogemuseks on aastane kogemus Rapla linnapeana ja Tallinna vanalinna kultuurikeskuse Tallinna Toomklubi juhtimine rohkem kui 20 aasta vältel. "Ma olen olnud ka aselinnapea nõunik rahvusküsimuste alal, mitmete üleriigiliste kodanikuühenduste juhatuste esimees ja ka Rae vallavolikogu viimases koosseisus, mis mul nüüd tuleb paraku maha jätta."

«Põhitaust on mul teater ja kultuurialane tegevus. Hingeliselt olen ma ikka teatriinimene, aga ma arvan, et Ruhnu on ka väga loov saar, kus saab seda kõike rakendada. Ruhnu on omaette teatrilava. Me teeme praegu Hiiumaal «Nipernaadit», aga selliseid asju on võimalik Ruhnu saarel ka teha," ütles Urvet, kelle sõnul jääb ta prioriteediks ikkagi valla juhtimine.

«Ruhnu kogukonda ma ju tean, aga ma võib-olla päris hästi ei ole informeeritud eelarvelistest seisudest. See vajab põhjalikku süvenemist. Et kõik need asjad aasta keskel paika saada, on natuke aeganõudev minu jaoks,» rääkis Urvet, kes esialgse plaani kohaselt astub ametisse 20 augustil. «Asun loomulikult elama ka Ruhnu saarele, sest seda kogukonda ei ole võimalik kaugjuhtimise teel juhtida ja see oleks minu jaoks ka natuke ebaeetiline.»

Ruhnu vallavanema kohale kandideerimise ettepaneku tegi Urveti sõnul talle Ruhnu kogukond.

«Tunne on ootusärev, kuigi mul on seitsmeaastane kohaliku koostöö kogemus ju olemas. Teadmatust on palju, aga ma olen selle vastutuse julgenud endale võtta ja ma lähen vastu enda uutele väljakutsetele.»

Aastal 2007 Rapla linnapea kohalt tagasi astunud Urvet on öelnud ajalehele Raplamaa, et ei tundnud Raplas enam turvalist keskkonda psüühilises mõttes. «Kui üks keskkond sind hülgab, siis kusagil keegi teine võtab su vastu. See vastuvõtja on praegu Ruhnu,» põhjendas Urvet väljaandele oma tagasiastumist. «Mul pole midagi mängulisuse vastu, kuid linnapea staatusel peaks olema siiski mingi juriidiline alus.»

«Elan endiselt Raplas, kuid olen sisse kirjutatud Ruhnu saarele. Leian, et väikesele, kahe miljoni kroonise eelarvega vallale on see vajalikum kui 150 miljoni kroonise eelarvega Rapla vallale,» ütles ajalehele Raplamaa toona põhikohaga Tallinna Toomklubi juhatajana töötanud Jaan Urvet, kes oli paralleelselt Ruhnus ühiskondlikus korras kultuurielu nõustaja.