Võluaed ja suhtlusaed

Heitlike ilmade tõttu on osa aedu alles kasvamisjärgus ja osa selle nädala palavate päevadega täisõide puhkenud ehk just nüüd on paras aeg lillepeo kauneid vaateid nautida, soovitab festivali üks eestvedajaid, Kadrioru pargi juhataja Ain Järve.

Sel suvel laiub linnamüüri-äärse Tornide väljaku pargis 27 iluaeda, mille teemad on «Suhtlusaed» ja «Võluaed».

«Nagu näha, annab esimesena nimetatu nii palju erinevaid tõlgendamisvõimalusi: ühelt poolt tänapäevane suhtlemine läbi IT-lahenduste virtuaalses maailmas, teisalt kohtab selles vallas omajagu lapsemeelsust ja lapsepõlvemeenutusi,» tõstab Kadrioru pargi juht esile Tallinna kesklinna aednike Kadri Järve ja Mart Metsa suhtlusaeda «Kõige tähtsam on taevas», kus saab koos kaasteelisega – kellaajast sõltuvalt – pilvi või tähti silmitsedes aja maha võtta… Tõeline lävimise ja laisklemise aed!

Lugudega lahendused

Mitmendat korda lillefestivalil osaleva Saksa maastikukujundaja Matt­hias Proske loodud «Võluaed» esitleb ühendust sõpruslinnade Schwerini ja Tallinna vahel. Liiv, kõrrelised, rohelised muruvaibad ja päikesetoolid annavad edasi Kirde-Saksamaa meeleolusid. Vanalinnaga suhestub ala tagaserva paigutatud massiivse pildiraami kaudu. «Nii lihtsa võttega saab muuta aia elavaks!» tunnustab Järve.

Sakslaste aia naabruses esitleb Kadrioru park oma mullust, 295. sünnipäeva ekspositsiooni «Tsaarinna aiake». Väljapaneku autori Elle Pendi sõnul sümboliseerivad sambad hobukastaneid. Peeter I käsul toodi nende istikud meretagustest maadest Kadriorgu aklimatiseeruma ja kahe aasta pärast viidi osa puid edasi Peterburi parkidesse.

Poolkaared, mis ühendavad sambaid, sümboliseerivad sidet kahe pargikunsti tippteose – Peterburi Suveaia ja Tallinna Kadrioru pargi − vahel.

Muide, projekt «Tsaarinna aiake» pälvis 2013. aastal Neevalinnas toimunud kuuendal rahvusvahelisel aiakunstifestivalil «Imperaatorlikud aiad» väikeaedade kategoorias esikoha.

Tänapäeva on vaimukalt kajastatud suhtlusaias «Schetelig QR-kood». Siiri Part, Mall Kaldas ja Kristiina Maser on kavandanud lustaka ja meeleoluka peenra kui QR-koodi aiandusfirma Schetelig istutuspottide ja suvelilledega. Parim vaade sellele avaneb Tornide väljaku lavalt.

Värvikirevad kaunitarid

Nagu tavaks, on ka seekord Helsingi haljastajad tulnud Tallinna oma suurepärast tööd demonstreerima. Nende värvikirevas alas «Aed kui koht suhtlemiseks» püüab pilku punane leeksalvia.

«Meie põhjanaabrid on taas ausse tõstnud kunagise suvepeenarde lemmiku, ja ma loodan, et siit saab alguse punase leeksalvia samasugune menu nagu esimesel lillefestivalil kosmosel ja lehtpeedil või teistel kõrrelistel,» arutleb Järve.

Külastajate mälu aitab värskendada lillefestivali ajalugu tutvustav fotonäitus, mis annab meeleoluka tagasivaate eelmiste aastate aedadest ja kujundustrendidest.

Ajalugu ja tänapäeva seob ka Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakonna ja Asuurkeraamika ühisprojekt «Loota lugu» − ühtaegu mõtlemapanev ja naljakas. Info ülekülluse ajastul ei jää fantaasiale kuigi palju ruumi, aga see väljapanek virgutab küll külastajate kujutlusvõimet oma skulptuuride ja kõrvitsate, kresside jt lihtsate taimedega.

Lihtsaid lilli kasvab ka Fiskarsi suhtlusaias, kus sumisevad kimalased ja mesilased. Kui külastajad näevad juba kaugelt Keha 3 oranži plasttooli «Peatakana», siis mesilinde meelitavad õitsvad lilled ja umbrohud.

«Siia on teadlikult alles jäetud umbrohi, sest umbrohust sai alguse kultuur ja las nad siis suhtlevad omavahel.

Lõhnasuhtlus, liikidevaheline suhtlus… Näis, millised taimed selles salaaias veel välja ilmuvad,» mõtiskleb Järve.

29. augustil tõmmatakse lillefestivalile joon alla ja kuulutatakse välja võitjad. Seni on aiad avatud, kõik külastajad on oodatud arvamust avaldama ja üheskoos rahva lemmikaeda valima.