/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/07/26/3234707t1hdee1.jpg)
Eesti Maaülikoolis (EMÜ) aretatava ja augustis sündima pidava kloonvasika loode areneb plaanipäraselt.
Kloonvasika loode areneb plaanipäraselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tiinus areneb normaalselt ja me jälgime looma iga päev. Sündi prognoosime augusti keskele, aga täpsemalt me seda praegu ei avalda ja ei tea ka,» rääkis BNSile EMÜ teadusprorektor Ülle Jaakma, kes on varem öelnud, et kogu protsess on ettearvamatu, sest tüsistusi esineb kloontiinuste puhul sageli.
Kloonvasika piimast saab eraldada inimese folliikuleid stimuleerivat hormooni. Folliikul on munasarjas asuv vedelikuga täidetud ümar struktuur, milles lisaks munarakule on ka hormoone tootvate rakkude kihid.
Transgeenne lehmvasikas on loodud EMÜ, Tartu Ülikooli ja reproduktiivmeditsiini tehnoloogiate arenduskeskuse teadlaste koostöös.
Eelmise aasta juuni lõpus EMÜs sündinud lehmvasika genoomis oli inimese kasvuhormooni geen ning kasvuhormooni lüpsva lehma piima oleks saanud kasutada erinevate haiguste ravimisel, paraku suri vasikas oktoobri alguses.