/nginx/o/2014/07/24/3228141t1h6c8b.jpg)
Seoses 1. augustil jõustuva kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega kehtestatakse uuesti kaitseväe põhimäärus, millega viiakse ellu 2013. aasta jaanuaris Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud «Riigikaitse arengukavas 2013–2022» ette nähtud muudatused.
Muudatuste kohaselt korraldatakse ümber senised kaitseringkonnad ning nende ülesanded jaotatakse teiste struktuuriüksuste vahel. Muudetakse mitmete teiste struktuuriüksuste nimetusi ning üksuste alluvust, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Näiteks lähevad pataljonid valdavalt jalaväebrigaadide koosseisu, vahipataljon Sõjaväepolitsei ülema alluvusse. Struktuuriüksuste nimetustest muutub Kaitseväe logistikakeskuse nimi toetuse väejuhatuseks, luurepataljoni nimi luurekeskuseks, Kaitseväe erioperatsioonide üksuse nimi erioperatsioonide väejuhatuseks ja miinilaevadivisjoni nimi laevastikuks. Samad või sarnased funktsioonid koondatakse ühte struktuuriüksusesse.
Kaitseväe struktuuri lisandub kaitseväe juhataja asetäitja ametikoht. Maaväe ülema ametikoht likvideeritakse ja maaväge juhib kaitseväe juhataja. Senise maaväe staabi ülesandeid täidab edaspidi kaitseväe peastaap.
Muudatuste eesmärk on muuta tõhusamaks Kaitseväe juhtimist ja suurendada reageerimisvõimekust.
Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulu. Riigikaitse arengukava rakendamise kulud kantakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve piires ning täiendavaid vahendeid selleks vaja ei ole.