/nginx/o/2014/04/25/2985838t1hbeab.jpg)
Kaitseministeeriumist eile kooskõlastusele läinud uue riigikaitseseaduse eelnõu paneb sõjaajaks kohustusi ka erasektorile ja võimaldab määrata eraettevõtete töötajatele töökohustust.
Uus riigikaitseseadus paneb erasektorile sõjaajaks kohustused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõule tuginedes koostab valitsus riigikaitseliste ametikohtade loetelu, mis võib muutuda suurema kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal.
Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja asetäitja Peeter Kuimet selgitas, et reservväelaste puhul tuleb arvestada nende kasutegurit. «Eesti Energia peaks ka sõjaajal energiavõrku töös hoidma. Seega võib võrguoperaatori ametikohal töötav isik olla riigikaitsele olulisem spetsialisti kui näiteks kuulipilduri abina,» rääkis ta. Sellest hinnangust tulenevalt ei peaks inimene rindele minema.
Samas muudab eelnõu tavapärast töötamise korda, nii et harilikud puhkeajad sõja korral enam ei kehti – kui vaja, siis tuleb töötada nii päeval, öösel kui ka riigipühadel, ületundidest ei saa kõrvale hiilida. Riigikaitseasutused saavad vajaduse korral palku ühepoolselt alandada.
Muu hulgas võimaldab eelnõu määrata töökohustust. «Kui sõjaolukorras on vaja Maakri tänav kiiresti pommirünnaku ajal tekkinud rusudest puhastada, siis võib koristustööde juht astuda Postimehe toimetusse ja nõuda peatoimetajalt, et ta annaks 20 töötajat neljaks tunniks tema käsutusse tänavat koristama. Sellisel juhul määrab peatoimetaja inimesed ja annab nad neljaks tunniks koristustööde juhi käsutusse,» selgitas Kuimet.