:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
/nginx/o/2014/07/11/3194709t1h83a6.jpg)
See pole katse kirjutada ajalugu ümber, kuid ajaloolaste senine tõdemus, et teise maailmasõjaaegse Saksa julgeolekupolitsei ülem ja koonduslaagrite rajaja Eestis Ain Mere oli KGB agent, võib olla lavastuse tulemus.
KGB riugas: Eesti ohvitser lavastati agendiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellisele järeldusele jõudis ajaloohuviline endine tipp kriminaalpolitseinik Rauno Võsaste, kui oli rida-rea haaval töötanud läbi ajalooarhiivis asuva Mere KGB formulartoimiku.
Viimane mõiste on tõe seisukohalt eriti oluline – formulartoimik võib agenditoimikust erineda nagu siga ja kägu. Kui esimene koostatakse vajaduse tekkides tagantjärgi ja sinna annab ajaloo konteksti sobitamise huvides asju lisada, siis agenditoimik peaks teoorias sisaldama vaid sinna aja jooksul reaalajas lisatud originaalmaterjale.
«Mere toimik ei ole adekvaatne,» väidab Võsaste. «Ta on vastuolusid täis ja alustatud 1960. aastal tõenäoliselt tagantjärgi vaid selleks, et KGB-l oleks midagigi, millega Inglismaal elanud Mered plaanitaval värbamiskatsel survestada.»
Ajaloo mõttes on see tõsine avaldus. Saksa okupatsiooniaegse julgeolekupolitsei juhist Merest kõnelenud artiklite pealkirjad räägivad seni valdavalt ühes toonis – Eesti musteima minevikuga mees reetis mängeldes.
Miks leiab Merest raamatu kirjutanud Võsaste hoopis teisiti, loe edasi laupäevasest Postimehe paberlehest või Postimees Plussist.