/nginx/o/2014/07/01/3158837t1hf11b.jpg)
Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo juht Indrek Koemets selgitab, kuidas muudab korrakaitseseaduse säte, mis lubab avalikult alkoholi tarbida, politsei tööd.
Avalik alkoholi joomine muudab politsei töö keerulisemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Politsei jaoks muutub olukord esmalt kindlasti keerulisemaks, sest nüüd tuleb vahet teha, milline alkoholi pruukimine häirib avalikus kohas viibijaid ning see paneb suure osa vastutust inimestele endile. Kui häiritud inimene annab politseile tunnistajana konkreetseid ütlusi, milles seisnes alkoholi tarvitaja poolt tema häirimine, saab avaliku korra rikkujat karistada kas trahvi või arestiga,» selgitas Indrek Koemets.
Oluliselt sagedamini hakkab tema hinnangul politsei ilmselt kohaldama korrakaitseseadusega sätestatud võimalusi saates joojad antud kohast minema, saavutades häirimise lõpetamise vabatahtliku alkoholi mahakallamise näol või siis joobes isikute minematoimetamist kainestusmajja või täisealise pereliikme hoole alla. «Igal inimesel on täielik õigus teha häirivalt käituvatele joojatele märkus ning kui häirimist ei lõpetata, on politsei kutsumine igati põhjendatud.»
Koemets tõdes, et paljuski kujuneb välja seaduse praktilise rakendamise käigus ja kohtupraktika järgi. «Samas näiteks demonstratiivne viina joomine avalikus kohas on juba ise sedavõrd üldtunnustatud käitumistavade vastane ning kiire joobe tekitamise seisukohalt ohtlik ning häiriv käitumine, et seda ei peaks tolereerima ei inimesed ega ka politseinikud. Samuti saab kindlasti lugeda häirivaks alkoholi pruukimist ajal ja kohas, kus valdav enamus inimesi on kained ja seal liigub ka lapsi,» ütles Koemets. See sõltub aga tema hinnangul konkreetse linna elanike tavadest, antud kohas avalikult alkoholi tarbimisse suhtumisest ja politsei peab oma tegevust suunama just kujuteldava keskmise inimese suhtumise järgi.