:format(webp)/nginx/o/2024/11/17/16490520t1h8feb.jpg)
/nginx/o/2014/07/03/3163309t1h4d0f.jpg)
Samal hommikul, kui Raadil süüdati tänavune laulupeotuli, avati Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas väljapanek esimese Eesti laulupeo pannoost, mida sai viimati täies mahus näha umbes 65 aastat tagasi.
Tellijale
Näitusevaikuses kostab pannoolt kaugete aegade kõla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riina Roose ja Piret Õunapuu eestvõtmisel näitab ERM esimesel sõjajärgsel laulupeoaastal tellitud kunstiteost vähemalt juuli lõpuni.
Eesti esimest laulupidu ja Toomemäe vaateid kujutav triptühhon valmis 1948. aastal ning ajastule iseloomulikult oli autoriks kollektiivi. Keskmise, figuuridega osa tegi Elmar Kits, tähetornivaate maalis Johannes Võerahansu ja vana anatoomikumi kujutava osa Aleksander Vardi.
Pannoo oli mõeldud Riia 12 maja fuajeesse, kuhu asus 1946. aastal värskelt moodustatud ENSV teaduste akadeemia Tartu osakond oma instituutidega. 1954. aastal sai majast Eesti põllumajanduse akadeemia peahoone, pannoo oli selleks ajaks ilmselt juba maha võetud.
Suvel 1947 maalis Elmar Kits koos Evald Okase ja Richard Sagritsaga Estonia teatri laemaali, mille eest nad said 1948. aastal riikliku preemia. Arvatavasti selle valmimise järel hakkas Kits tegema eeltöid «Esimesele Eesti laulupeole».