/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2008/04/11/32585t1h6a57.jpg)
Algaval õppeaastal tellib haridus- ja teadusministeerium kokku 9050 kõrghariduse koolituskohta, mis ei erine märkimisväärselt 2009/2010. õppeaasta riikliku koolitustellimuse (RKT) kohtade arvust.
Riik tellib kõrghariduse õppekohti samas suurusjärgus eelmise aastaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Riikliku koolitustellimuse kohtade hulk ja muud arvud on eelmise aasta tellimusele väga sarnased,» rääkis ministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert Helen Põllo Postimees.ee'le.
Riigieelarvelistest kohtadest 6430 on loodud kõrgharidusõppe esimesel astmel. Sellest 448 kohta suunatakse integreeritud õppekavadele, mis annab lõpetamisel magistrikraadiga vastava kvalifikatsiooni ning kolmandik kohtadest on loodud praktilise suunitlusega rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele.
41 protsenti (ka aasta eest oli see protsent umbes sama) kogu kõrghariduse esimese astme tellimusest on jaotatud riigi jaoks prioriteetsete loodus ja täppisteaduste ning tehnika (LTT) – tootmise ja ehituse – õppevaldkonna õppekohtade vahel.
Eelmisel kevadel otsustasid vastsed gümnaasiumilõpetajad võrreldes 2008/2009. õppeaastaga senisest enam prioriteetsete õppevaldkondade kasuks. Kokku asus LTT valdkonnas õppima 434 üliõpilast rohkem kui 2008/2009. õppeaastal. Noorte esimeseks eelistuseks on siiski jäänud sotsiaalteaduste, ärinduse ja halduse õppevaldkond, kus õpib suur hulk just riigieelarveväliseid üliõpilasi.
Katkestajate hulk kõrgharidusõppes on samuti viimase aastaga näitamas uuesti vähenemistendentse, langedes paari protsendipunkti võrra 14 protsendini. Võrreldes eelmise õppeaastaga on 2009/2010. õppeaastal ainuüksi IKT õppekavadel valikute muutuste ning katkestamiste vähenemise mõjul 444 üliõpilast rohkem.
Magistriõppe kavade puhul on loodud edasiõppimisvõimalus pea pooltele 2010. aasta kevadel esimese astme riikliku koolitustellimuse kohal lõpetajale. Ülikoolidele eraldatud kohtadest on samuti üle 40 protsendi suunatud prioriteetsetesse LTT valdkondadesse.
2009. aasta kõrgharidusvaldkonna statistiliste näitajate analüüs tõi välja, et 2009/2010. õppeaastal ei suudetud magistriõppes RKT alusel moodustatud õppekohti aga alati täita.
Huvilisi ei jätkunud loodus- ja täppisteaduste, tehnika, tootmise ja ehituse ning hariduse õppevaldkondades. Siinkohal julgustab ministeerium noori just loodus- ja täppisteaduste ning tehnika valdkonnas oma õpinguid peale esimese astme lõpetamist kindlasti jätkama.
Doktoriõppe riiklik koolitustellimus käesoleval aastal on kokku 275 kohta. Esmakordselt eraldati doktoriõppe riikliku koolitustellimuse koht Estonian Business Schoolile, mis mullu läbis esimese eraülikoolina edukalt doktoriõppe õppekava akrediteerimise.
Lisaks Euroopa Sotsiaalfondi meetmetele, mis tegelevad katkestajate tagasitoomisega kõrgharidussüsteemi ning kõrghariduse kvaliteedi küsimustega, on haridus- ja teadusministeerium RKT protsessi käigus võtnud konkreetsema vaatluse alla erinevad erialavaldkonnad, rääkides kõrgkoolidega läbi võimalused lõpetamise efektiivsuse parandamiseks ja ebaotstarbeka dubleerimise kaotamiseks.