/nginx/o/2010/02/16/313798t1hd4b2.jpg)
/nginx/o/2010/07/02/396568t1hb138.jpg)
Sotsioloog Ivi Proos märkis sel nädalal koolikeskkonna uuringu tulemusi tutvustades, et uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus paneb aluse senisest tugevamale dialoogile kooli ja kodu vahel, kuid selle jõustumine toob vähemalt esialgu kaasa ka pingeid.
Ivi Proos: uus kooliseadus toob esimesel etapil kaasa pingeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Proosi hinnangul toob uus seadus kindlasti õpilastele kaasa suurema psühholoogilise pinge. Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi ja Saar Polli hiljutisest koolikeskkonna uuringust tuli välja, et vanemad ei usalda seda hinnangut, mida kool nende lapsele annab. Vanemad ei taha leppida sellega, et nende lapsel on probleem. «Kui vanem kooli ja selle hinnanguid ei usalda, siis kindlasti kanduvad need pinged kodus lapsele. Ja kui kool ei saa vanemat koostööle, siis ka need pinged kanduvad lapsele. Üks hüpotees, mida muidugi kindlalt väita ei saa, et kui uus seadus kõigi oma regulatsioonidega läheb täiskäigul tööle, siis kindlasti vähemalt esimesel etapil suurenevad pinged, sest keegi ei saa aru, et mis toimub ja võiks toimuma hakata,» selgitas Proos.
Proos lisas, et on viimase kuu jooksul seadust uurinud ja vaadelnud aspektist, mis puudutab õpilaste käitumise reguleerimist ja kuidas seadus kooli ja kodu suhteid reguleerib. «Seadus on suuresti sellele üles ehitatud, et ehitada kooli ja kodu vahele uut laadi dialoog ja panna kodu rohkem vastutama selle eest, mis toimub lapsega koolis.»
Põhikooli ülesandeks on seaduse järgi luua turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav keskkond. «See on küll üdini positiivne programm, kuid seadus ise ei defineeri, mis on see positiivselt mõjuv ja arendav õpikeskkond. See tuleb ise välja mõelda ja koolil tuleb anda interpreteering.»
Proos märkis, et seadus püüab ka tekitada senisest märksa suuremat vastutust nende kriitiliste õpilaste suhtes, kellest võivad saada väljakukkujad. Riskiõpilasi eristab teistest lastest see, et neil on tekkinud suhetedraama ning koduseid konflikte kannavad nad kooli ja koolikonflikte koju.
Uus seadus paneb põhikooli kontekstis koolile kohustuse luua uut tüüpi teeninduskeskkond, mis võimaldaks dialoogi koduga paremini edendada. «Koolist peaks tulema kogu initsiatiiv, et kodu oleks aktiivsem suhtlemisel kooliga. Kool peab olema senisest enam vanemate teavitaja, kui nendes aktiivsuse ärataja, et vanemad ise suhtleksid kooliga,» rääkis Proos.
«Mul on jäänud mulje, et koolid ei ole aga sellise dialoogi arendamiseks valmis ja see on tõsine probleem, kuidas kooli motiveerida ja kuidas kool selle vastu võtaks,» lisas ta.
Seaduse kontekstis võib kool ka omavalitsusele senisest märksa enam delegeerida neid probleeme ja vastutust, mis on kriitiliste õpilastega tekkimas ja ta võib seda teha siis, kui kooli pakutavad meetmed ei anna tulemusi.