Eestlased juhivad Lätis Baltimaade jalaväelasi

Scoutspataljoni kompanii osaleb alates 2015. aastast NATO reageerimisjõudude õppustel ning peab 2016. aastast olema Balti pataljoni kooseisus olema valmis osa võtma väekontingendi tegevusest, kui NATO otsustab üksuse aktiveerida.

Nii ongi sel nädalal Lätis algaval õppusel Saber Strike eestlased juhirollis.

Eesti üksustest võtab lahingutegevusest osa Scoutspataljoni soomustatud jalaväekompanii, mis valmistub tegutsemiseks Balti pataljonis.

Õppuse üks juhtidest, Ameerika Ühendriikide brigaadikindral George Schwartz tutvus täna Tartus kaitseväe matekeskuses harjutava 1. jalaväebrigaadi staabi tööga.

Schwartz ütles, et liitlasriikide üksustel on selja taga individuaalne ettevalmistusperiood ning õppused nagu Saber Strike on eelkõige mõeldud ühiste oskuste lihvimiseks.

Eelmisel nädalal Eestis, Lätis ja Leedus alanud Ameerika Ühendriikide Euroopa väekoondise õppuse Saber Strike eesmärgiks on maaväeüksuste koostöö harjutamine.

Eestist osaleb õppusel ligi 400 kaitseväelast - Scoutspataljoni kompanii harjutab koostegevust maaväeüksustega Adazi harjutusalal Lätis, Tartus teeb 1. jalaväebrigaadi staap koostööd liitlaste staapidega, Ämari lennubaasist sooritavad lahinglende liitlaste lennuvahendid.

Õppuste stsenaariumi kohaselt tuleb Balti riikide üksustel kaitsta oma positsioone Ameerika Ühendriikide, Kanada, Norra ja Ühendkuningriigi üksuste rünnaku eest.

Scoutspataljoni kompanii relvastusse kuuluvad lisaks soomukitele paigaldatud raskekuulipildujatele Browning, tankitõrje granaadiheitjad ning Saksa päritolu kergkuulipildujad.

Jalaväe põhirelvana on kasutusel Iisraeli päritolu automaatrelv Galil.

Õppusest Saber Strike võtab osa üle 4700 kaitseväelase Baltimaadest, Ameerika Ühendriikidest, Ühendkuningriigist, Taanist, Norrast, Soomest ja Saksamaalt.

Neist 2000 harjutavad Lätis ja 2700 Leedus.

Saber Strike lõpeb sel reedel, Ühendriikide lennuvahendid lahkuvad Ämarist neljapäeval.