:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
Ühtäkki oli purjelaud punane. Millest küll?! Ega ometi verest? Sest sel juhul, arvestades, et vesi on soolane, peaks ju kuskilt kipitama.
Ekstreempiltnik läheb tuld jälitama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aga suurt ei kipitanud. Sest adrenaliin möllas veres – võistlus ju käis – ja polnud mahti valu tunda.
Ometi, nagu kaldal selgus, oli jalatald katki mis katki. Purjelaua uim oli lõiganud sinna sügava sälgu. Sellises seisus ei saanud enam merele tagasi minna.
Aga Jaanus Ree, lõhkise tallaga purjelaudur, tahtis edasisele võistlusele vähemalt oma silmaga kaasa elada. Hmm, kuidas veele saada?
Ta krahmas kätte suvalise fotoaparaadi ja rääkis ennast kohtunike paati. Et on piltnik ja just mere pealt saab parimad ülesvõtted.
Niiviisi, käigult leiutatud ettekäändega – või ütleme otse: loomingulise hädavalega – sai Reest seitse aasta tagasi Soomes puhtjuhuslikult fotograaf. Nüüdseks on ta üks Eesti hinnatumaid ekstreemspordi pildistajad. Homsest, pühapäevast, istub ta aga ratta selga, et vändata laulu- ja tantsupeo tuld saates läbi Eestimaa ning jäädvustada kaameraga rohkem kui 1000-kilomeetrisele teekonnale jääva looduse ilu, samuti külade eripära ja inimeste meeleolu. Tema pilte näeb Postimehe veebis ja samuti veebilehel tuletulemine.ee.
Kuigi Ree on kõigest 28-aastane, on ta suutnud endale juba maailmaski nime teha. Tema foto rulasõitjast mulluse Simple Sessioni harjutuspäeval jõudis Red Bulli üleilmsel ekstreemspordifotode konkursil 50 parima hulka. (Osales 6400 fotograafi ligi 30 000 tööga.) Kuigi tema formaalne fotoharidus piirdub kahe õpiaastaga Eesti Kunstiakadeemia avatud akadeemias, on teda kutsutud nii rulatajaid, igasugu rattureid kui ka laudureid pildistama juba Türki ja Kanaaridele, Hispaaniasse ja Lõuna-Aafrikasse.
Selleks et ekstreemsportlasest head, reportaažlikku pilti saada, tuleb tema harrastatavat ala tunda. Ree spordikogemuste nimekiri on pikk, alates judost, kickbox’ist ja tennisest ning lõpetades rula longboard’i, surfamise ja triatloniga. Ületuleval kuul tuleb tal näitus Tallinnas fotomuuseumis.
Huvitav, kas ekstreemsporti pildistades on võimalik ka ära elada?
«Ei, peab ikka muid fototöid ka tegema,» vastab Ree. Nädala eest käis ta näiteks Sardiinias autoralli MM-etappi pildistamas.
Laulu- ja tantsupeo tule toomise pildistamine pole siiski teenistusallikas, vaid veel üks rikastav kogemus ja loominguline katsumus.