Reformiga ruttamine tekitas valitsuses tüli

Töövõimereformi ajakava ja osaliselt ka sisu on tekitanud alles kaks ja pool kuud koos töötanud Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide valitsuskoalitsioonis esimese põhimõttelise vaidluse.

Reformierakond eesotsas endisest sotsiaalministrist peaministri Taavi Rõivase ja töö- ja tervishoiuministri Urmas Kruusega rõhutab, et töövõimereform peaks algama tuleva aasta 1. juulil. Sotsiaalministeeriumis Kruuse vastaskabinetis istuv sotsiaaldemokraadist sotsiaalhoolekandeminister Helmen Kütt tahab reformimisel hoo maha võtta ja alustada vähemalt pool aastat hiljem.

Eile arutas riigikogu sotsiaalkomisjon minister Kruuset kuulates omavahel sadu miljoneid eurosid maksma mineva reformi üle ja täna toimub sotsiaalkomisjoni avatud koosolek, kus osaleb ka minister Kütt.

«Ülejala ei tohi seda reformi teha ja kui ei jõua, siis ei juhtu midagi, kui reform käivitub pool aastat hiljem, 1. jaanuarist 2016,» ütles Kütt.

«Teeme kindlasti seaduseelnõusse omalt poolt muudatusi,» lubas minister Kütt sotsiaaldemokraatide poolt. «Vabariigi valitsus ja mitte ainult sotsiaalministeerium võiks teha uute töökohtade loomise kava ning eeskujuks võiks väiksema töövõimega inimeste tööle võtmisel olla just avalik teenistus,» pani ta ette.

Teise lisandusena nimetas Kütt transpordi eest tasumist, et vähema töövõimega inimene pääseks kodust kaugemale tööle. «See ei saa olla ainult kohaliku omavalitsuse vastutus, vaid selle võimaluse peaks aitama leida ja ka selle eest peaks tasuma töötukassa koostöös tööandjaga,» lausus minister.

Eriti vajalikuks pidas Kütt aidata vähema töövõimega noori inimesi, kes lõpetavad kutsekooli ja on ameti omandanud. «Nad ei satugi praegu töötukassasse, kes neid aitaks, sest neil on töövõimetuspension ja nad jäävad sageli hoolimata õpitud oskustele koju ning mõne aasta pärast kaob neil endal huvi tööle minna,» rääkis Kütt.

Endine riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna IRList oli valitsusest eelmisel nädalal riigikokku saadetud töövõimetoetuse eelnõu suhtes hävitavalt kriitiline. «See ei ole isegi pool rehkendust, vaid ainult veerand,» lausus Tsahkna.

«Reformi eesmärk praegusel kujul on kantida töövõimetuspensionide raha pensionikassast töötukassa alla, aga vastuseta on, kust tekivad juurde töökohad puuetega inimestele, milline saab olema sotsiaalhoolekande pool, rääkimata rehabilitatsioonist, kus pool rahast kulub hindamisele ja vaid teine pool kaheldava sisuga rehabilitatsiooniteenustele, lisaks taastusravi puudulikkus,» loetles Tsahkna töövõimereformi puudusi.

«Olen murelik, et seda reformi üritatakse jõuga teha, sest see on peaministri au ja laps, nagu ta on ise öelnud, aga teisel pool on kaalul 200 000 inimese olukord, mis pigem muutub keerulisemaks kui seni,» lausus Tsahkna.

Kui töövõimetoetuse seadus sotsiaaldemokraatidest ministrite vastuseisu tõttu kaks nädalat tagasi minister Kruusele tagasi anti ja ministeeriumisse täiendamiseks saadeti, oli üks põhjus töövõime hindamise hind. See küündis 250 euroni ehk oli 20 korda suurem, kui praegu sotsiaalkindlustusametis töövõimetuse hindamisel ekspertarstidele makstakse. Uues variandis, mis teisel korral, möödunud nädalal valitsuse heakskiidu sai, on eksperthinnangu maksumuseks pakutud 50 ja 100 eurot, kuid on lisatud, et hinnang võib kallimaks minna.

Töövõime hindamise metoodika, muudatused sotsiaalhoolekande ja veel paljudes teistes seadustes on kõik alles sotsiaalministeeriumis ettevalmistamisel.

Loodetakse, et kui praegu töötab ligi 100 000 töövõimetuspensionärist vaid kolmandik, siis reformi esimestel aastatel jõuaks tööturule veel 10 000 – 15 000 osalise töövõimega inimest.

Töövõimetoetus ei väheneks võrreldes töövõimetuspensioniga kellelgi, pigem kasvaks paljudel – puuduva töövõime puhul keskmiselt kuni 270 eurolt 320 eurole ja osalise töövõime puhul sõltumata töövõimetuse protsendist kuni 182 eurole. Samas hakkab toetuse suurus sõltuma inimese sissetulekust. Kui sissetulek ületab praeguste arvestuste järgi 630 eurot, hakkab töötutoetus vähenema ja veidi rohkem kui 1000-eurose sissetuleku puhul toetust enam ei saa.

Sotsiaalminister Küti sõnul teevad sotsiaaldemokraadid ettepaneku lisada praegu eelnõusse kirjutatud kahe töövõimetoetuse summa vahele veel üks. See oleks Küti sõnul neile, kellel on praegu näiteks 60-protsendiline töövõimetus ja kelle puhul ka uuel hindamisel leitakse, et nende töövõimekadu on endiselt sama suur. Need inimesed võivad muidu edaspidi töövõimetoetuse määramisel rahas kaotada. Sotsiaaldemokraadid soovivad arutada veel sedagi, kas üldse jätta töövõimetoetus maksmata, kui inimene teenib näiteks 1200 eurot kuus. «Lisakulud, mis tal tervisest tulenevalt on ja mis võimaldavad tal iga päev teistega võrdselt tööl käia, saab ta praegu vähemalt osaliselt katta oma töövõimetuspensionist, aga kui ta toetusest ilma jääb, tema olukord senisega võrreldes hoopis halveneb,» tõi Kütt näiteks.

Nende töövõimetuspensionäride jaoks, kes pole motiveeritud tööturule naasma, võiks reformi algus võimalikult kaua aega võtta. Kes soovivad tööd leida, nende jaoks pole vahet, sest töötukassa pakub oma teenuseid kõigile tööta inimestele, tervisest sõltumata.

Neile, kellel hindamisel leitakse töövõime puuduvat (praegu 80–100 protsenti töövõimetust), oleks rahaliselt kasulik hakata riigilt saama uue korra alusel toetust võimalikult kiiresti. Kui 2016. aastal oleks puuduva töövõimega inimese töövõimetuspension umbes 290 eurot, siis uut töövõimetoetust hakkaks ta saama 320 eurot. Seaduseelnõu seletuskiri annab võimaluse tulla töövõimet hindama kohe, kui reform täielikult käima läheb, ootamata töövõimetuspensioni uue hindamise tähtaega.

Töövõimereformi põhisisu

•    2012. aasta algusest sotsiaalministeeriumis ette valmistatud töövõimereform tähendab, et senise töövõimetuse asemel hakatakse tervisliku seisundi ja alles olevate funktsioonide põhjal hindama töövõimet ning töövõimetuspensioni asemel maksma töövõimetoetust.

•    Uus kord hakkab järk-järgult kehtima kas 2015. a juulist või 2016. a jaanuarist.

•    Sotsiaalkindlustusameti asemel hakkab puuduva või osalise töövõimega inimestele toetust (senise pensioni asemel) maksma töötukassa.

Puuduva töövõimega isikud

•    80–100-protsendise töövõimetusega töövõimetuspensionäridest võivad saada puuduva töövõimega töövõimetoetuse saajad, kui eksperthindamisel ei leita, et nad oleksid hoolimata terviseseisundist osaliselt võimelised teatud töid tegema. Vabatahtlikult võib ka puuduva töövõime puhul töötukassast saada tuge, et ajutist või osalist tööd leida ja selleks koolitust saada.

•    Töövõimetu inimene ei pea hakkama töötukassas käima ega aktiivselt tööd otsima (v.a juhul, kui ta nagunii käib tööl).

Osalise töövõimega isikud

•    Osalise töövõime saab tulevikus määrata ka neile, kes praegu töövõimetuspensioni ei saa, sest nende töövõimekadu on väiksem kui 40%. Osalise töövõime määramisel protsente ei nimetata. Osalise töövõimega töötud peavad hakkama töövõimetoetuse saamiseks täitma töötukassa aktiivsusnõudeid ehk otsima tööd ja osalema koolitustel nagu kõik teisedki töötud.