Metsaselts: Nabala kaitseala piirangud ei arvesta kohalike inimestega

«Rajatavale kaitsealale planeeritud piirangud ei ole asjakohased,» rääkis Kohila vallavanem Heiki Hepner. «Me kõik toetasime siin ideed kehtestada piiranguvöönd ja keelata kaevanduste rajamine. Algul oligi ju sellest juttu, et kaitsma asutakse karstiala ja põhjavett. Nüüd aga on eesmärk muutunud ja plaanide järgi keelatakse kaitsealal peaaegu kõik tegevused. Eriti häiritud on kohalikud metsaomanikud, sest kaitsealal enam metsa normaalselt majandada ei saa,» rääkis Hepner.

Kohalik metsaomanik ja Kohila Metsaseltsi liige Jüri Sepper lisas, et piirkonna elanikud ei saa kaitseala loomise uutest põhimõtetest aru. «Siiamaani saime oma metsi majandada ja elurikkust see ei vähendanud. Nüüd aga tulevad väga karmid piirangud, kõike hakatakse kaitsma, aga keegi ei selgita, kelle eest ja mida siis kaitstakse?»

Miks arvatakse, et seni looduse suhtes mõistlikult käitunud ja elurikkuse loomisele kaasa aidanud maaomanikud muutuvad üleöö keskkonnavaenulikuks elementideks, kes tuleb kõrvaldada, küsivad piirkonna elanikud. Piirkonna maaomanikud soovivad eelkõige seda, et kaitseala luues loobutaks ebaproportsionaalsetest piirangutest. Väidetakse, et tuhandetel hektaritel keelatakse majandustegevus. Lisaks soovivad maaomanikud, et riik hüvitaks tekkiva majandusliku kahju. Kuna kaitseala piiranguvööndid ei ole Natura ala, ei ole omanikele ette nähtud ka mingit hüvitist. «Ma olen oma metsa pidevalt hooldanud, teinud selleks päris suuri kulutusi. Kui nüüd tulevad piirangud, siis pole mul enam mingit võimalust neid tagasi saada. Jah, ametnikud räägivad küll, et piiranguvööndis saab metsa majandada, kuid tegelikult on neid reegleid ja piiranguid nii palju, et metsa majandamine muutub võimatuks,» lisas Aivo Mündel, kelle mets jääb Saku valda.

Kohila vallavanem Heiki Hepner lisas, et looduskaitseliste piirangute hüvitamine maaomanikele on üldisem probleem. Sätestatud on küll see, et riik võib piirangutele allutatud maaomandi ära osta, kuid reaalsed ostutehingud sõltuvad riigieelarve võimalustest.

Eesti Metsaseltsi president, professor Hardi Tullus lisas, et Nabala kaitseala loomise praegune plaan tekitab nõutust. „«Kaitse alla tahetakse võtta 4000 hektarit metsamaad! Kuidas saab metsade senise majandamise praktika jätkumine mõjuda halvasti põhjaveele ja nõiakaevule? Nii ei arvestata kohalike elanike huvisid ja tõrjutakse nad kaitsealalt välja,» sõnas Tullus.

Ministeerium: loodussõbralik tegevus on lubatud

Keskkonnaministeerium kommenteeris Eesti Metsaseltsi tegevust ning kinnitas, et Nabala kaitseala loomine ei välista loodussõbralikku inimtegevust.

Maaomanike ja kaitseala valitseja koostöös on võimalik leida lahendused nii, et metsad oleksid korras, looduse mitmekesisus säilinud ning inimtegevusele ei oleks rakendatud üleliigseid piiranguid, kinnitas ministeerium.

Moodustatav Nabala kaitseala ei ole oma sisult uus, esimene selles piirkonnas asuv kaitseala loodi juba 1989. aastal ning kaitstavaid alasid on seal mitmeid. Praegune kaitseala moodustamine tähendab nende eraldiasuvate osade ühendamist, et läbi tervikliku lähenemise säiliksid sealsed kaitsealused liigid ja nende elupaigad, teatas keskkonnaministeerium.

Loodava ala peamine kaitse-eesmärk on tundliku veerežiimiga elupaikade ja sealsete liikide kaitse. Ala on plaanitud kaitse alla võtta just looduskaitsealana, mitte hoiualana. Hoiuala kaitsekord ei võimalda luua spetsiaalseid vööndeid, mis on olulised just üheaegselt inimtegevuse liigse piiramise vältimiseks ning loodusväärtuste hoidmiseks.

Ministeerium teatas, et kaitseala loomine ei tähenda, et inimene ei tohiks seal enam viibida ega tegutseda. Inimestel on praegu ja on ka tulevikus lubatud alal viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning püüda kala kogu kaitsealal.  

Piiranguvööndites (Nabala ja Tuhala) on ka metsamajandamine lubatud ning need alad kuuluvad valdavalt eraomanikele - Tuhala piiranguvöönd on 94 protsendi ning Nabala 64 protsendi ulatuses eraomand. Nendes piirkondades on Keskkonnaameti nõusolekul lubatud turberaie langi pindalaga kuni 5 ha, kui on arvestatud koosluse liikide ja vanuselise