Õigusteaduskond taganes lõpueksamiga seonduvast kokkuleppest

Tänavu 30. mail toimunud õigusteaduskonna bakalauruseeksamil selgus, et karistusõiguses tuli lahendada kaasust, mis osale tudengitest oli tuttav. Eksimuse ilmsikstuleku järel otsustati anda kõigile 179 eksami sooritanule karistusõiguse osa lahenduse eest maksimaalsed ehk 30 punkti.

Nimelt koosneb eksam koosneb kolmest osast: karistus-, haldus- ja tsiviilõigus, millest igaüks annab kolmandiku eksami 100 punktist ja igaühes tuleb lahendada vastav kaasus. Eksam loetakse sooritatuks 51 punkti saamisel.

Teaduskonna dekaan Jaan Ginter ütles mõni päev tagasi Postimehele, et dekanaat otsustas selle variandi kasuks, kuna uus eksam oleks pannud kõigile tudengitele täiendava koormuse, mida tudengid ise ka ei pidanud sobivaks.

Täna aga selgus, et lubatud maksimumipunkte tudengid karistusõiguse osa eest siiski ei saanud. «Täna saabusid lõpueksamit sooritanud üliõpilaste tulemused õppeinfosüsteemi ja viis minutit pärast seda said kõik kirja, et dekaan taganes oma lubadusest ja otsusest ning mitte keegi lubatud punkte ei saa,» sõnas Postimehega ühendust võtnud tudeng.

Õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter selgitas Postimehele, et bakalaureuseeksami hindamiskomisjonid, üks Tartus ja üks Tallinnas, leidsid, et eksami eeskirjas ei ole ühtegi alust, mille järgi saaks talitada nii, nagu plaanis oli - anda igale tudengile ühe eksamiosa eest ühesugused punktid. «Ei leitud ühtegi alust ja ainuke võimalus on hinnata kõiki kaasuseid nii, nagu nad esitatud on,» lisas dekaan.

Samas aga tõdes Ginter, et tudengid, kes olid kaasusega varem tutvunud, said tõenäoliselt mõningase eelise. «Eeskiri lihtsalt ei andnud võimalust lähtuda sellisest situatsioonist, kus osadel võis olla parem olukord,» rõhutas ta.

«Ilmselgelt tuleb igaks eksamiks teha uus kaasus ja selliseid eksimusi ei tohi enam juhtuda,» lisas Ginter.