Mitu akadeemikut ei nõustu Nabala looduskaitseala loomise peatamisega

Tartes rõhutas oma eriarvamuses, et kõik piirkonna kohalikud omavalitsused toetavad looduskaitseala loomist ning avalikku huvi näitavad ka internetis Tuhala nõiakaevu hoidmiseks antud 65 363 toetushäält.

«Me võime siin diskuteerida üksiku ja üldise teemal, et kas nõiakaev on kogu piirkonna sümboliks või mitte. Samas on avalikkus võtnud Nabala looduskaitseala moodustamise algatamise vastu positiivselt. Kui jälgida käimasolevat looduskaitseala moodustamise protsessi ja selle tagasisidet, siis avalikkuse toetus on jätkuvalt suur,» kirjutas Tartes oma eriarvamuses.

Tartes lisas, et Eesti seadusandlus on Euroopa Liidu seadusandlusega harmoniseeritud ning seadustes on majandusväärtuste ja loodusväärtuste konflikti puhul olulisem loodusväärtuste säilimine. Tema sõnul on ka Euroopa Kohus on näidanud ennast radikaalse looduskaitsjana ja seadnud järjekindlalt esikohale looduskaitselised kaalutlused. «Eestis valitseb aga lausa lapsemeelne arusaam, et majandus kaalub alati üles keskkonnaväärtused,» märkis ta.

Tartese sõnul ei tasu looduskaitseala loomisel koostatud eksperthinnangust välja rebida üksikuid lauseid, näiteks, et must toonekurg ei ole Nabala alal aastaid pesitsenud.

«Ei toimita põhimõttel, et kui trumm on läinud, siis viskame pulgad samuti minema. Ehk, kui pole aastaid pesitsenud, siis ongi läinud. Musta toonekurg arvukus on praegu madalseisus. Kaitse all olevate pesapaikade kõrval on oluline säilitada ka kunagisi pesapaiku, et arvukus saaks taastuda. Tuleb veel mõelda järgmistele märksõnadele: pesapaik, toitumisala. Lisaks must-toonekurele elab talle pesitsuspaigaks sobivates vanades metsades veel kuni 400 ohustatud liiki ehk isegi tühja pesapaiga näol tegemist on «katusliigiga»,» märkis Tartes.

Tartese sõnul tuleks lõpetada keskkonnatasude näitamine erilise riigieelarve tuluallikana. «Nendest ei maksta pensione ja õpetajate palkasid. See on sihtotstarbeline laekumine kaevandamisest tekkinud keskkonnakahjude heastamiseks. Seega ei ole tegemist saamata jääva tuluga. Taoline käsitlus on eksitav,» märkis ta.

Tartese hinnangul jääb arusaamatuks, kust tuleb teaduste akadeemia väide Rail Balticu raudtee ja teede lubjakivivajaduse kohta. Ta viitas tehnilise järelvalve ameti esindaja Jaak Simoni mullu detsembris antud kommentaarile, et kohalik killustik ei sobi ballasti rajamiseks ja seda ei kasutata raudtee mulde ehituseks. Eelkõige vajatakse ballasti rajamiseks hoopis liiva ja kruusa. Maanteede ehituses on Tartese sõnul korduvalt mainitud, et senised tehnoloogiad ja praktikad vajavad läbivaatamist ja kaasajastamist ning imporditud graniidi kasutamine ei ole utoopia.

Tartes ei ole nõus ka teaduste akadeemia väitega, nagu teeks MTÜ Tuhala Looduskeskus kaevandamisvastast kampaaniat. Tema sõnul tõstab mittetulundusühing esile loodusväärtuste kaitsmise ja elukeskkonna hoidmise vajadust ning konkreetseid näiteid Tuhala Looduskeskuse ebateaduslike ja ebaväärikatest võtete kohta pole.

Professor Ülo Niinemets teatas, et taandab ennast maavarade komisjoni teaduste akadeemia juhatusele esitatud lõppraportist.

Niinemetsa hinnangul jäi talle mulje, et otsus, nagu oleks Nabala looduskaitseala moodustamine vale, oli juba eelnevalt valmis ja küsimus oli ainult vormistamises. «Lõppettepanek küll pehmenes töö käigus, ent endiselt komisjon justkui väidab, et [maavara] passiivne varu on raiskamine. See pole õige, sest passiivset varu on kindlasti võimalik tulevikus kasutusele võtta,» märkis ta.

Niinemets viitas Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudi teadurile Tarmo Allile, kelle sõnul pole Eestis lubjakivi defitsiiti  ja tõenäoliselt ka ei tule kuna paljud maardlad on veel avastamata. Niinemetsa hinnangul ei kasutata praegu Eestis lubjakivi Eestis säästlikult, kuna põlevkivi kaevandamisel läheb lubjakivi suures osas aheraineks ning toimub tohutu riiklikul tasemel raiskamine.

«Antud hetkel on kaevandustasud liiga madalad, mistõttu lubjakivi osas toimub laialdane raiskamine. Aastast 2020 meil tõenäoliselt ei avane võimalust kasutada Euroopa Liidu struktuuritoetusi keskkonnaseisundi parandamiseks, mistõttu minu isikliku arvamuse kohaselt ei ole otstarbekas avada uusi kaevandusi enne, kui keskkonnatasumäärad on viidud tasemele, mis tagavad maavarade säästliku kaevandamise,» kirjutas Niinemets.

Lubjakivivarude alale Nabala looduskaitseala moodustamine ei ole Niinemetsa hinnangul maavarade raiskamine, kuna teadmiste paranedes on võimalik tulevikus kindlasti kaevandamistemaatika juurde tagasi tulla. «Looduskaitseala moodustamisel ei saa lähtuda otstarbekuse printsiibist ega äriühingute õiguspärastest ootusest. Seepärast leian, et akadeemia ei peaks sekkuma konkreetsesse äriühingute ja Eesti Vabariigi vaidlusesse,» märkis Ülo Niinemets.

Eesti Teaduste Akadeemia juhatus soovitas valitsusel peatada Nabala looduskaitseala loomine praegu taotletud piirides ja seada eesmärgiks saavutada kompromiss maardla kasutamise ja reaalselt kaitset vajavate loodusobjektide vahel.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus allkirjastas mullu detsembris käskkirja, millega algas Harju- ja Raplamaa piiril asuva Nabala looduskaitseala moodustamine, otsus tähendab seda, et piirkonda killustikukaevandusi rajada ei saa.