Kiiruseületajatel võib tekkida kahjuhüvitamise kohustus

Kooskõlastamisringil olevas kohustusliku liikluskindlustuse seaduses on tehtud mõned muudatused tingimustesse, mille kohaselt saab kindlustusselts autojuhilt tekitatud kahju sisse nõuda.

Autojuhilt saab eelnõu kohaselt tema tekitatud kahju sisse nõuda siis, kui õnnetuse põhjustas kiiruse ületamine üle 40 kilomeetri tunnis või kui autojuht ei allunud politsei peatumismärguandele, vaid otsustas põgeneda ja tegi seejärel kahju põhjustanud õnnetuse.

Lisaks on eelnõusse toodud võimalus nõuda tekitatud kahju sisse veoauto omanikult, kui omanik sundis veoautojuhti liiga palju töötama ja autojuht väsimusest õnnetuse tekitas.

Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärgiks liikluskultuuri parandamine ja liiklusrikkumiste ärahoidmine, sest kui kihutaja peab enda tekitatud kahju ka ise kinni maksma, siis loodetavasti paneb see teda pisut mõtlema.

Liiklusjurist Indrek Sirk kiitis muudatused heaks. «Teatud liiklusrikkumised toovad kaasa suurema ohu raskemate tagajärgede tekkeks. Nii põgenemine politsei eest kui suur kiiruseületamine lõpevadki tihti õnnetustega,» lausus Sirk.

Toob kaasa hulga ekspertiise

Seadusemuudatuse tausta tuleks Sirgi hinnangul otsida mõningatest rasketest hukkunutega liiklusõnnetustest, mis on toimunud politsei eest põgenemise käigus.

Kindlustusseltsidele antav võimalus nõuda kahju sisse neilt juhtidelt, kes põhjustasid õnnetuse kõvasti kiirust ületades, tähendab aga Sirgi hinnangul seda, et ekspertiise tuleb teha senisest enam, selgitamaks välja, kui suur ikka kiirus õnnetuse hetkel oli ja kas just kiirus oli õnnetuse põhjuseks.

Juba praegu on Sirgi sõnul paljudel kaskokindlustuse lepingutel piirang, et kui õnnetuse põhjuseks on kiiruseületamine, siis kindlustus kahju ei hüvita. See omakorda tekitab kindlustusfirmadele huvi teha ekspertiise õnnetuse põhjuste kohta.

Kui ikka ekspert tuvastab, et kiirust ületatigi 40 kilomeetrit tunnis või enam, siis on kindlustusel hüvitamisest keeldumiseks ka kohtus tugev seljatagune, sest sel juhul peab autojuht vaidlustamiseks kohtusse tooma oma eksperdi, kelle teistsugust ekspertiisi kohus rohkem usub.

Jõustub tuleval aastal

Mis puudutab kindlustusele tekkivat õigust veoauto omanikult tekkinud kahju sisse nõuda, siis see on Sirgi hinnangul igati õigustatud. Kuna tänapäevastel veoautodel on reeglina juba elektrooniline kiirusepiiraja peal, siis juhtuvad teelt väljasõidud enamasti väsimusest tingitud roolis magama jäämisel, lausus Sirk.

Omaette teema on aga, kui tihti suudetakse ületöötamist ka tõestada, sest tööaja piirangute rikkumist on võimalik varjata.

Uues seaduses säilivad ka praegu kehtivad reeglid, mille kohaselt saab kindlustus autojuhilt tekitatud kahju sisse nõuda. Endiselt peab tekitatud liiklusõnnetuse kahjud ise kinni maksma joobes või juhiloata juht, samuti tuleb kahju kinni maksta, kui õnnetus tekitati tahtlikult, varastatud autoga või kui autojuht põgenes õnnetuskohalt.

Eelnõu on hetkel kooskõlastusringil. Pikema üleminekuaja võimaldamiseks on seletuskirjas eeldatavaks uue seaduse kehtimahakkamise ajaks määratud 1. veebruar 2011.

Kahju tagasinõuded
•    Praegu kehtiva seaduse kohaselt saab kindlustusselts tema hüvitatud kahju õnnetuse tekitajalt sisse nõuda siis, kui õnnetuse tekitaja oli joobes, sõitis ilma juhiloata, põgenes õnnetuskohalt, tekitas õnnetuse tahtlikult, ei teatanud õnnetusest või tegi õnnetuse varastatud autoga.
•    Uues kohustusliku liikluskindlustuse seaduses lisandub eespool mainitutele kolm lisajuhtumit. Kindlustajal tekib õigus kannatanule makstud hüvitis sisse nõuda ka neilt, kes põhjustasid õnnetuse, ületades lubatud kiirust üle 40 kilomeetri tunnis, ja neilt, kes põhjustasid avarii politsei eest põgenedes. Lisaks peab õnnetuse tekitatud kahju kinni maksma see veoautoomanik, kelle alluvuses töötav autojuht oli sunnitud väsinuna rooli istuma.
•    Esialgseks uue kohustusliku liikluskindlustuse seaduse kehtimahakkamise ajaks on määratud 1. veebruar 2011.