Keskkonnainspektsiooni ja politseiametnikud viisid eelmisel nädalal Virumaal läbi ühisreidi, mille käigus kontrollisid kokku 30 metallijäätmete käitlemise ja kokkuostuga tegelevat isikut. Lääne-Virumaal otseseid seaduserikkumisi ei tuvastatud, küll aga alustati Ida-Virumaal mitu väärteomenetlust.
Mitmes metalli kokkuostupunktis rikuti seadust
Ida-Virumaa suuremates keskustes kontrolliti kokku 24 kohta, millest seitsmes tuvastati erinevaid jäätmeseaduse rikkumisi, teatas keskkonnainspektsioon. Nende hulgas oli üks loata metalli kokkuost, kolm kokkuostupiirangu eiramist (kaablite ehk kokkuostupiiranguga metallijäätmete kokkuost) ja üks loata autode lammutamine. Lisaks tuvastati kaks jäätmete põletamise juhtumit. Ühel juhul põletati tavajäätmeid (pakendid jms), teisel juhul elektrimootoreid värvilise metalli saamise eesmärgil.
Keskkonnainspektsioon alustas rikkujate suhtes väärteomenetlused. Asitõendina arvele võetud kaablitest 1 ,5 tonni vask- ja 130 kilo alumiiniumkaablit jäeti ettevõtetesse vastutavale hoiule, 11,7 kilo vaskkaablit võeti sündmuskohalt kaasa. Viiel objektil viiakse läbi veel järelkontroll.
Seaduserikkumiste avastamisel mängis olulist rolli politseilt saadud eelinfo võimalike illegaalsete kokkuostupunktide kohta.
Lääne-Virumaal metalli kokkuostunõuete rikkumisi ei avastatud. Kontrollitutel olid vajalikud load olemas ja keelatud metalliliikide vastuvõtmist ei tuvastatud. Inspektsioon alustas haldusmenetluse ühe eraisiku suhtes, kes on oma territooriumile hulgaliselt autoromusid kogunud. Varasem suuliselt antud korraldus territoorium korrastada oli täitmata.
Keskkonnakaitseosakonna peainspektor-nõuniku Tarmo Tehva sõnul on metalli kokkuostuga seotud rikkumised üle Eesti sarnased. «Metalli kokkuostjad peavad pöörama suuremat tähelepanu metallijäätmete eritingimuste täitmisele ning jäätmete liigitamisele. Näiteks kaablijäätmetele tuleb panna oma kindel kood, neid ei saa klassifitseerida üldise vase ja alumiiniumi koodiga,» täpsustas Tehva.