Ragn-Sells: prügiveo munitsipaliseerimine Tallinnas tarbijale odavamat teenust ei too

«Sarnaselt erasektorile tuleb ka linnal investeerida munitsipaalettevõtte arendamisse, vajalike seadmete ning tehnoloogiate ostmisse, mis paratamatult kajastub tarbija igakuises jäätmeveo arves,» märkis Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna. «Monopoliseeritud ärivaldkonnad ei ole kunagi olnud konkurentsivõimelised, mis kehtib ka Tallinna jäätmemonopoli kohta.»

Vääna sõnul tasub keskmine Tallinna leibkond jäätmekäitluse eest praegu 1,5-3 eurot kuus. «See on summa, mida tahetakse «tuntavalt» vähendada?» küsis Vääna. «Teed on auklikud, küttearved 10-20 korda suuremad kui jäätmeveol, kuid Tallinn usub, et kõige tähtsam on kuni kolmeeurosed jäätmeveo arved kümme protsenti väiksemaks muuta, mis toob tallinlastele rikkuse ja heaolu...»

Ragn-Sells ASi ärijuhi Agu Remmelga sõnul võib käiku minna stsenaarium, kus Tallinnast saab Eesti suurim jäätmekäitleja, kes kehtestab Tallinnas iseendale kõik sobivad mängureeglid. «Tallinn teeb uued hanked, millest enamuse võidab Tallinna Prügila,» sõnas Remmelg.

«Võidukat madalat hinda saab põhjendada sellega, et kasumit pole vaja teenida. Pärast mõnda aega, aga tõstetakse paratamatult hinda, sest ka Tallinna Prügilas on vaja käitlustehnikasse investeerida sadu tuhandeid eurosid ning ka kasum hakkab tunduma sümpaatsem kui kahjum,» lisas ta.

«Oleme aastaid rääkinud ideest, et Eesti jäätmekäitlusturg tuleb vabaks lasta – et tekiks aus ja avatud konkurents. Klientidel peab olema vabadus valida, millise ettevõtte teenuseid nad tarbivad. Kui mõni vedaja-jäätmekäitleja ei vasta ootustele, saab valida teise – nii nagu on panganduses, sides ja teistes sektorites. Omavalitsuste ülesanne on atraktiivse ettevõtluskeskkonna arendamine, mitte munitsipaliseerimise läbi ärilistel alustel toimiva tõhusa sektori väljasuretamine,» märkis Remmelg.