Psühholoog: riik ei tohiks õpilase eest vastutama panna ainult vanemaid

MTÜ Ellu juhatuse liige Tiia Lister sõnas, et uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi peavad lapsevanemad kooliga senisest tihedamini suhtlema hakkama ja vanematelt nõutakse suuremat vastutust. «Vastutus aga ei saa olla sillal laps ja lapsevanem. Eelkõige on vastutus koolis,» ütles Lister.

Tema sõnul on Soome haridusministeerium ja koolid tihti üllatunud, et kuidas on võimalik, et Eestis koolid ei vastuta sadade väljakukkunud laste või tuhandete puudujate eest. «Kui ükskõik millises ettevõttes oleks 50 protsenti riskitoodangut, siis see ettevõte ei saaks töötada. Väga hea, et see on ühe uuringuga välja tulnud,» rääkis Lister.

Veel ütles ta, et on aastaid teinud lapsevanemate koolitusi, et vanem oskaks last juba algklassides kodus õpetada ning märganud, et ka kõrgharidusega lapsevanemad ei saa programmiga hakkama. «Rääkimata põhikooli haridusega lapsevanematest.»

«Kui me paneme fookuse kooli vastutuse asemel pere ja lapse peale, siis ainus asi,  mida mina sealt vana inimesena loodan, et ometi tekib revolutsioon,» nentis Lister. Tema sõnul peaksid lapsevanemad andma aktiivsemat tagasisidet muutumata vanaaegse pedagoogika metoodika vastu.

Kool peab tema hinnangul kasutama uusi metoodilisi võtteid ja peab andma oma panuse uue õppekavaga uute õpikute tegemisele. Näiteks soomlastel on õpikute valik koolis õpetajate vastutusel. «Meil see absoluutselt puudub, sest inimestel puudub oskusteave ja kriteeriumid, mille alusel õpetaja üldse valiks õiged õpikud. Kui õpilased ja vanemad ei saa õpikust aru, siis ei saa koolilt vastutust võtta.»

Lisaks nentis psühholoog, et kuigi uuringu järgi on kooliga rahulolu suur, on sellel suur osa suhete struktuuril. «Koolis on tore olla, koolis on hea rääkida oma kallimate ja sõpradega. Kui fookus oleks suunatud toimetulekule või hariduse kvaliteedile, siis see on koht, mille suhtes on koolidel verine ringkaitse,» ütles Lister.

Tema sõnutsi on kooli töö õpetamine ja kui õpetamisprotsess on ebakvaliteetne, siis ei ole tegemist kodu suutmatusega, vaid kooli ja õpetamisprotsessi ebaprofessionaalsusega või halva kvaliteediga. «Sinnamaani ei ole me oma riigis veel jõudnud, et seda küsimust täie teravusega tõsta.»