ERR soovib venekeelsesse telekanalisse «Õnne 13» sarnast sarja

Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa ütles Postimehele, et ERR edastas kultuuriministeeriumi komisjonile oma kalkulatsioonid venekeelse telekanali käivitamiseks vajalikest arvestuslikest kuludest.

«Aastane baasmaksumus on 2,5 miljonit eurot, see oleks miinimum, alla mille ei oleks üldse mõtet kanalit avada. Lisaks pakkusime komisjonile välja loetelu saadetest, mida võiks sellele programmile lisada. Selle loetelu võiks kokku liita baasprogrammiga ja kõik kokku läheks maksma 6,5 miljonit eurot aastas, kui selleks raha leitakse,» lausus Allikmaa.

Telekanali baasprogrammi kuuluks Allikmaa sõnul hommikuprogramm, uudistesaated ning mõni originaalsaade. Baasprogrammile saaks lisada erinevaid saateid,

«Üks idee on hakata tootma sarja, mis oleks sarnane «Õnne 13» seriaalile. See oleks selline sari, kus oleksid kajastatud ka Eesti ühiskonnas parasjagu aktuaalsed olevad päevateemad. Samuti võiks programmile lisada mõne viktoriinisaate, spordisaateid ning laste lauluvõistluse, mis oleks «Kaks takti ette» venekeelne versioon,» sõnas Allikmaa.

ERRi juhi sõnul ei saa kindlasti öelda, et rahvusringhäälingu eesmärk on hakata tegema 6,5 miljonit eurot aastas maksma hakkavat venekeelset teleprogrammi.

«Meie kalkulatsioonide järgi maksab telekanal 2,5-6,5 miljonit eurot aastas sõltuvalt sellest, kui hea ja põhjalik programm olema saab. Kultuuriministeeriumi komisjon peab ütlema, kui head ja põhjalikku programmi nad tahavad saada ja selle pealt saab öelda, kui suur saab olema selle maksumus. Iga saate lisamine lisab programmile maksumust juurde,» sõnas ta.

Allikmaa lisas, et väga hea telekanali käivitamine maksaks loomulikult oluliselt rohkem kui 6,5 miljonit eurot aastas.

ERRi ettepanekutele peab nüüd hinnangu andma kultuuriministeeriumi komisjon ja lõpliku seisukoha uue telekanali küsimuses langetab valitsus.

Uue venekeelse telekanali avamise võimalikku aega Allikmaa ei prognoosi, kuna see sõltub väga erinevatest otsusest.

«Ma võin telekanali avamise aja öelda välja kohe pärast seda, kui kõik muud institutsioonid on vajalikud otsused langetanud,» sõnas ta.

Kultuuriminister Urve Tiidus moodustas 12. mail venekeelse inforuumi komisjoni, mis muu hulgas hakkab arutama venekeelse telekanali ideed.

Nõuandvat komisjoni juhib kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene ning sinna kuuluvad Tartu ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik, ajaloolane ja pedagoog David Vseviov, Tartu ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin, Tartu ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm, eksperdid Raul Rebane ja Hanno Tomberg ning Eesti Ekspressi ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja.

Samuti kuuluvad komisjoni Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) Raadio 4 peatoimetaja Mary Velmet, ERRi venekeelse «Aktuaalse kaamera» toimetaja Jelena Poverina, ERRi uudistetoimetuse juhataja Urmet Kook, ekspert ja produtsent Raivo Suviste, peaministri büroo juhataja ja peaministri nõunik Liina Kersna, kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Martin Arpo, kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa ning ministeeriumi kunstide osakonna audiovisuaalvaldkonna peaspetsialist Indrek Ibrus.

Komisjon kogunes esimest korda 19. mail ning tegi rea ettepanekuid venekeelse inforuumi arendamiseks. Komisjon tegi ettepaneku suurendada Raadio 4, venekeelse «Aktuaalse kaamera» ja ERRi venekeelse portaali võimekust, suurendada olemasolevate venekeelsete korrespondentpunktide võimekust ning kaaluda Narva telestuudio rajamist ning venekeelse kogukonna jaoks interaktiivsete meediaprojektide konkursi algatamist. Lisaks soovitab komisjon suurendada otseinvesteeringuid Ida-Virumaal asuvatesse kultuuri- ja spordiobjektidesse.

Samuti tegi komisjon ettepaneku, et valitsus kaaluks oma telekanali käivitamist avalik-õigusliku ringhäälingu baasil.