Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875294t1h6552.jpg)
/nginx/o/2012/10/02/1352334t1h3920.jpg)
Kui regionaalhaigla IT-võimekas kirurg käib haiglas ringi iPad käes ja surfab vabalt operatsioonipiltide ning uuringutulemuste värvilises maailmas kui põnevas arvutimängus ja mõtleb koos haigla itimeestega üha põnevamaid «mänge»välja, liiguvad üleriigilised e-tervise andmebaasid teosammul.
E-tervise sihtasutuse juhatuse liige, arstiharidusega Raul Milli silmadesse tekib tuluke, kui ta maalib mõttes seinale pilti, kuidas arst näitab vastuvõtul patsiendile tema värvilist kopsupilti ja seletab, kuidas pilt võiks muutuda, kui patsient end ravib ja tervislikumalt elama hakkab. «Seesama pilt läheks digilukku ja kodus võiks patsient, näiteks Jüri Tamm pildi uuesti avada ja rahulikult vaadata ning sõbralegi näidata,»kujutleb Mill e-tervise tulevikku. Ei mingit poolladinakeelset juttu, millest vähesed patsiendid midagi mõistavad.
Tegelikkus on kaugel Milli kujutluspildist. Juba aastaid olemas olnud patsiendi portaalis, kust iga patsiendi ja ka ükskõik, millise raviasutuse arvutiekraanile ilmuvad vaid üksikud viited patsiendi terviseandmete kohta. Seal võiks olla saatekirjad, uuringute vastused ja palju muud, kuid tegelikult haigutab suur tühjus. Tõsi, viimastel aastatel on andmeedastus tublisti arenenud, ei saada kõik arstid kõiki seaduses ettenähtud andmeid tervise infosüsteemi.
Milli sõnul on e-tervise õnnetus, et mitmed suured projektid on nö ajaloolised. «Need on alanud aastaid tagasi ja algsed nõudmised pole enam need, mis täna vaja, ja kohati pole vajadusi ja tehtut ka piisavalt analüüsitud,»ütles Mill.
Aeg on näidanud, kui kohmakad on senised lahendused arstile kasutada. «Miks peab arst nii palju klikkima?»esitas Mill küsimuse, mis arste igapäevaselt vaevab.
E-tervise sihtasutuse kõrval arendab iga haigla oma e-võimekust.
«Meil on haigla andmebaasis iga patsiendi kohta meeletu maht digitaalseid andmeid, aga sealt on neid keeruline kätte saada, kui tahta patsienti analüüsida ja dünaamikat hinnata,» rääkis iPalati projekti eestvedaja, Põhja-Eesti regionaalhaigla neurokirurg Kahro Tall. Kui enne tuli arstil hädavajalike andmete saamiseks joosta kabinetti ja üksjagu hiirega klõpsida, siis nüüd piisab ühest näpuliigutusest tahvelarvutil. «Meie, kirurgide, töö on ju operatsioonitoas ja muu asi peab olema võimalikult kergesti tehtav,» rõhutas Tall arstide soovide järgi tehtud arvutiprogrammi tutvustades.
PERHi IT juht Marko Kilk ja neurokirurg Tall kinnitasid, et arstide võimekus ja tahe uusi ja kaasaegseid IT võimalusi kasutada, kasvab pidevalt jamäärav ei ole ka arsti vanus. «Mis te arvate, mida arstide lapsed oma vanematele sünnipäevaks kingivad? iPad’e!»vihjas Kilk ühele põhjusele, kuidas ka eakam arst kosmosetehnikana näiva tahvelarvutiga sinasõbraks võib saada.
Pikemalt loe tänasest Postimehest või Postimees Plussist!