Kaitsevägi: Kevadtormi õppuste ala koristatamiseks on vaja ka infot maaomanikelt

«Kui maaomanik on andnud oma maa kaitseväele kasutamiseks ja ta pärast leiab, et on vaja midagi teha, siis ta peaks sellest teada andma ning kohe tullakse ja tehakse ära,» lausus kaptenmajor Ingrid Mühling.

«See ala on väga suur. See käib sellel põhimõttel, et maaomanikud annavad ise teada ja kaitseväelased annavad teada pärast lahingute lõppu.»

«Pioneeriüksus korrastab teid. Mõnel pool, kus on raskesõidukid liikunud, tehakse tee paremini korda, kui see varem oli,» lisas ta.

Säilib aga ka väike võimalus, et osa prahist jääb koristamata. «See võimalus on, aga see pole väga suur, sest kaitseväelased peavad enda järel koristama.»

Haabaneeme talu perekonna teatel, kes on metsa vahelt leidnud ohtralt õppustel kasutatud imitatsioonigranaate, paukpadruneid ja isegi õllepudeleid, ei ole nende kodu lähedal keegi koristamas käinud.

Vastupidi, metsad on perepoja sõnul ikka veel paksult prahti täis.

Lõuna-Eestis on seni saanud vähemalt üks täiskasvanud elanik vigastada. Ta proovis leitud paukpadrunit lahti võtta, aga see lõhkes.

«Nagu ikka seadeldiste ja imitatsioonivahenditega - kui neid valesti käsitleda, võivad nad tekitada vigastusi,» ütles Lõuna-Eesti pommigrupi juhataja Kalvar Tammine.

Näiteks kui lõhkepakette proovida lahti monteerida või silme ees lahti tõmmata, võivad need väiksemaid põrutusi või lausa sõrmerebendeid tekitada.

Mühlingu sõnul peaksid maaomanikud, kes on leidnud oma maalt esemeid, mis on õppustest maha jäänud, sellest teada andma tsiviil-militaarkoostöö üksusele helistades telefonil 717 1085.