/nginx/o/2009/08/23/225190t1h46dd.jpg)
/nginx/o/2010/06/23/391208t1h8863.jpg)
Esimese astme kohtusse jõudnud kriminaalasjade arv langes mullu märkimisväärselt, jõudes 2-3 aasta tagusele tasemele.
Lahendamata jäänud kriminaalasjade arv langes mullu kolmandiku võrra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtusse jõudnud kriminaalasjade arv langes möödunud aastal rohkem kui 1500 juhtumi võrra. Kui 2008. aastal jõudis statistikaameti andmetel kohtusse 11 929 kriminaalmenetlust, siis mullu 10 341.
Positiivne oli samas ka aasta lõpuks lahendamata jäänud kriminaalasjade arv. See langes samuti ligi 1000 juhtumi võrra 2144 menetluseni. Madalam on see number viimase kümne aasta jooksul olnud vaid 2005. aastal.
Sõltuvalt kriminaalasja liigist oli 2009. aastal lahendatud kriminaalasjade keskmine menetlusaeg erinev.
Maakohtutes keskmiselt oli üldmenetluses lahendatud asjade keskmine menetlusaeg 419 päeva, lühimenetluses 104 päeva, kokkuleppemenetluses 48 päeva ning käskmenetluses 24 päeva.
Üldmenetluses lahendatud asjade keskmine menetlusaeg lühenes võrreldes 2008. aastaga kõikides maakohtutes. Kohtute kaupa lühenes menetlusaeg erinevalt, kuid maakohtutes keskmiselt 95 päeva võrra.
Positiivne tendents on, et juba mitmendat aruandeperioodi järjest lühenevad Harju ja Viru maakohtute üldmenetlus- ja lühimenetlusasjades keskmised menetlusajad. Võrreldes 2008. aastaga on üldmenetluses lahendatud asjade keskmine menetlusaeg Harju ja Viru maakohtutes lühenenud üle poole aasta võrra.
Suurt kriminaalmenetluste arvu tõusu ei ole ilmselt oodata ka tänavu. Üheks ebatavalisemaks mõjutajaks oli aasta alguses Eestis valitsenud külmalaine, mis jättis ka krimistatistikale jälje.
Peamiselt vähenesid politsei- ja piirivalveameti hinnangul sel perioodil avaliku korra rikkumiste ja tänavakuritegevusega seotud kriminaalmenetluste arv.
Ehkki eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses kerkis üles ka ruumipuuduse probleem Eesti arestimajades, kinnitas justiitsminister Rein Lang poole aasta eest riigikogus, et kriminaalmenetlus tuleb igal juhul tagada.
Vahi alla võetud kinnipeetavate arvu tasakaalus hoidmiseks otsis justiitsministeerium mullu mitmeid meetmeid. Näiteks võimalust muuta prioriteetseks arutamisele määramisel vahistatutega kriminaalasjad ning need ei peaks ootama järjekorras teiste kriminaalasjade taga.