Koridoride kõrbemuusika

Tamur Tohveril ja tema Polygon Teatril on tugev isikupärane käekiri, lavailmadega seostub pigem depressiivne hingus, ebamugavad hingekidad, pidev ohustatus, millesse huumor lõikub nagu vahe külmrelv. Üks läbivaid teemasid on võõrandumine, väärdunud ja väändunud suhted, mille lahkamiseks valib Tohver kvaliteetseid lavatekste. Ka «Araabia öös» kohtab änginärve-värve, aga näidendi ebaloogikast lähtudes muutub lootusrikkus üha tugevamaks, selgemaks, helgemaks. Loo raam- ja tuumtegelaseks on Meelis Rämmeldi Lomeier, tumesinises kitlis majahoidja. Mitte ükski eesti näitleja ei oska töökitlit nii orgaaniliselt, veendunult kanda kui Rämmeld. Samuti suudab ta oma kargel ja napil moel paotada hinge, mis selle kitliga nagu maskiga kaetud. Päris peategelane on printsess Franziska, uinuv kaunitar, kelle paljad jalad magades musikaalselt sibavad, nii et ta ühtaegu põgeneb ja tantsib, kelle kuutõbisus või kõrbeneedus hullutab, magnetina ligi tõmbab. Kristiina-Hortensia Port mängib Franziskat kütkestavalt, kogu irreaalsuses täiesti loomulikult. Lomeieri ja Franziska ettemääratud uneretk teineteiseni saab lavastuse teljeks, koos loovad nad legendi ja ajaliku elu sundimatu ühtsuse.