Ajaloolane: Sileesias on leitud kümnete eestlaste sõjahaudu

Cielecki ütles Postimehele, et tema isiklikult on osalenud viimase kahe aasta jooksul Sileesias Opole piirkonnas Saksa poolel võidelnud 92 sõduri säilmete väljakaevamisel, neist enamik on eestlased. Sileesias jaanuarist märtsini 1945 toimunud lahingutes osales ka 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis. Poola sõjahaudade ühendusel Pomost on praegu andmeid veel mitme sõjahaua kohta, kus dokumentide järgi peaks lebama umbes 200 diviisis võidelnud sõduri säilmed.

Kui palju eestlastest sõdurite säilmeid on Sileesiast leitud?

Tänaseks olen ma osalenud sõjahaudade lahtikaevamisel kaks aastat ja selle ajaga on sõjahaudade ühendus Pomost välja kaevanud 92 Teise maailmasõja ajal hukkunud sõduri säilmed. Enamik neist on eestlased kuid langenute seas on ka sakslasi. Sõdureid on raske tuvastada, kuna tegelik olukord haudades erineb sageli oluliselt sellest, mis on kirjas 1945. aastast pärinevates dokumentides. Paljudes lahtikaevatud haudades on olnud rohkem surnukehi kui dokumentides kirjas. Vaid umbes 40 protsendil langenutest on juures indentifitseerimisžetoon. Sageli on surnukehad visatud haudadesse üksteise otsa.

Poola sõjahaudade ühendus Pomost teeb tihedat koostööd Eesti Sõjamuuseumiga, millega on tihe infovahetus. Ilma eestlastega toimuva hea koostööta poleks Pomost suutnud nii palju sõdureid tuvastada.

Millises piirkonnas eesti sõdurite hauad asuvad?

Ma olen pärit Opole piirkonnast, seega ma tunnen seda kanti hästi. Enamik eestlaste sõjahaudadest asuvad diviisi paiknemise või lahingupaikade lähedal. Eestlaste hauad asuvad Sileesias suurel maa-alal, kuna 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis võitles 1945. aastal Sileesias päris suurel territooriumil. Eestlaste hauad asuvad Niemodlini, Tułowice, Nysa, Skorogoszczi ja Opole piirkonnas. Kogutud info põhjal võib öelda, et suurem osa haudadesse maetuid langesid jaanuaris ja veebruaris 1945.

Eestlaste haudu leidub ka Głuchołazy piirkonnas, kus Saksa väed tegutsesid taganemise ajal märtsis 1945. Info selles piirkonnas asuvate sõjahaudade kohta pärineb põhiliselt sõdurite mälestuste ja kohalike elanike küsitlemisest. Głuchołazy piirkonnast on leitud ka vaid ühe maetuga haudu, mida pole sõjaaegsetes dokumentides mainutud. Sõjahauad asuvad väga erinevates kohtades - metsades, põldudel, teede ääres. Kõigi haudade leidmine on väga raske ja mõnikord on sinna võimatu ligi pääseda.

Eestlaste haudu peaks olema ka Jelenia Góra ja Świętoszówi piirkonnas, kus 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis võitles, kuid selles piirkonnas asuvate sõjahaudade kohta on väga vähe informatsiooni. Świętoszów kandis Teise maailmasõja ajal Neuhammeri nime ning seal asus Relva SSi õppelaager.

Mis väljakaevatud sõdurite säilmetest edasi saab?

Mullu oktoobris maeti Ciepielowice, Nowa Jamka ja Karczówi piirkonnast leitud 79 sõdurit Saksa sõjaväekalmistule Nadolice Wielkies, mis asub Wroclawi lähedal. Tegemist on Saksa sõjahaudade hooldamise liidule Volksbund kuuluva kalmistuga. Nadolice Wielkie kalmistule on maetud ka kõik Sileesiast leitud eestlastest sõdurite säilmed.

Mai alguses Wrzoskis välja kaevatud eestlaste ja sakslaste säilmed maetakse lähitulevikus, kuna sõdurite ümbermatmine Saksa sõjaväekalmistule toimub üks kord aastas. Volksbund identifitseerib langenud enne matmist ja teavitab sellest perekondi.

Millised väljakaevamised lähiajal veel ees ootamas on?

Sõjahaudade ühendus Pomost kavatseb kindlasti väljakaevamisi jätkata, aga kus ja millal, see oleneb paljudest asjaoludest - administratiivsetest protseduuridest, väljakaevamislubade saamisest, ilmastikutingimistest ja nii edasi. Ma ei ole otseselt väljakaevamiste korraldamisega seotud, kuna olen vabatahtlik ja osalen ainult eestlaste väljakaevamistel.

Praegu on meil andmeid haudade kohta, kus peaks olema 200 sõduri säilmed. Aga kui palju haudades langenuid tegelikult on, ei oska keegi praegu öelda, kuna sõjaaegsed dokumendid väidavad ühte, aga tegelikkus on teistsugune. Näiteks mullu suvel Karczówis leitud sõjahauas pidanuks dokumentide järgi olema 23 sõduri säilmed, aga tegelikult leiti sealt 33 langenut. Informatsiooni tuleb kogu aeg juurde ja tegelikult on raske öelda, palju neis haudades tegelikult langenuid on.

---------------

Jaanuarist märtsini 1945 Sileesias Opole piirkonna lahingutes sai surma, haavata või võeti vangi 2500 eestlast. Opole kuulus kuni 1945. aastani Saksamaale ja kandis nime Oppeln.

20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis loodi 1944. aasta jaanuaris Neveli rindel. Diviis osales 1944. aastal Narva ja Sinimägede lahingutes. Diviisi üksuse osalesid Eesti pinnal lahingutes ka pärast rindejoone lagunemist 1944. aasta sügisel. 1944. aasta detsembris vannutati diviis Saksamaal uuesti, sel ajal kuulus diviisi koosseisu umbes 11 000 meest, neist enamik eestlased.

Jacek Cielecki on harrastusajaloolasena uurinud Teises maailmasõjas Saksa poolel Sileesias lahingutes osalenud eestlaste saatust.