/nginx/o/2010/06/21/390472t1h2c49.jpg)
Poliitikaanalüütiku ja ühiskonnateadlase Iivi Masso hinnangul saavad Eesti kuvandit mõjutada küll eelkõige eestlased ise, ent peale meie endi sõltub see paljuski ka põhjamaalastest.
Masso: Eesti kuvand ei sõltu ainult meist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Millised me oleme, millist poliitikat, kultuuri teostame,» loetles Masso, mis mõjutavad meie kuulumist Põhjamaade või Ida-Euroopa hulka.
Samas peavad teised riigid selle kuvandi omaks võtma. «Siin Soomes kõlab ka väga erinevaid hääli. President Halonen võtab väga järsult distantsi, et me oleme Põhjamaad ja Baltimaad on Baltimaad. Samas välisminister Stubb ütleb, et tema jaoks on eestlased samapalju põhjamaalased kui skandinaavlased,» rääkis Masso.
Tema sõnul pole diskussioon Eesti kuulumisest iseenesest uus, Eesti poliitikas on neist asjust varemgi räägitud. Ta tõi välja president Toomas Hendrik Ilvese vanemad artiklid, kus oli juttu Eesti eemaldumisest teistest Baltimaadest. «Varem kuulusid Eesti ja Leedu eri rühmadesse, Eesti Põhja-Euroopasse, Leedu teadlikult Kesk-Euroopasse. See vanem loomulikum rühmitumine hakkab nüüd tagasi tulema,» seletas ta.
Tänase Postimehe arvamusküljel kirjutas Abdul Turay, et tasapisi hakatakse Euroopas Eestit pidama muust Ida-Euroopast eraldiseisvaks ning pigem osana Põhjamaadest.