Jõks: uued apteegipiirangud oleksid riigikohtu otsusega vastuolus

Jõks leidis, et kui komisjon otsustaks ajutise piirangu kehtestada, tähendaks see sisuliselt riigikohtu poolt juba põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud apteekide asutamispiirangute taaskehtestamist. «Teisisõnu eiraks riigikogu selliselt riigikohtu otsust,» ütles Ülikooli Apteegi palvel eelnõu analüüsinud Jõks pressiteates.

Tema sõnul võib aimata, et uute piirangute kehtestamisega soovitakse olemasoleva ja domineeriva turuosaga ravimikaubanduse gruppi konkurentsi tervistava mõju eest kaitsta. Samas rõhutas riigikohus tema sõnul eelmise aasta lõpus tehtud otsuses, et asutamispiirangute eesmärk ei saa olla suure nõudlusega piirkondades asuvate apteekide kaitsmine konkurentsi intensiivistumise eest.

Jõksi sõnul tuvastas riigikohus asutamispiirangu vastuolu põhiseadusega tervikuna ega jätnud võimalust muuta geograafilised ja demograafilised piirangud põhiseadusega kooskõlas olevaks läbi nende ulatuse vähendamise, nähes näiteks ette, et uute apteekide avamine on lubatud, kui ühe apteegi kohta on enam kui 2000 elanikku.

Riigikohus märkis tema sõnul, et demograafilised ja geograafilised piirangud ei ole suure tõenäosusega sobivad meetmed isegi mitte apteegiteenuse kättesaadavuse tagamiseks vähese nõudlusega piirkondades, kus on apteegiteenuse kättesaadavuse tagamiseks võimalik rakendada efektiivsemaid abinõusid. Seetõttu oleks eelnõus praegu sisalduv piirang tema sõnul riigikohtu otsusega vastuolus ka juhul, kui see sätestaks põhiseadusvastaseks tunnistatud sätetest ettevõtlusvabadust vähem piirava asutamispiirangu.

Jõksi sõnul on riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof viidanud võimalusele, et president ei pruugi seadust sel kujul välja kuulutada. «Seda enam on oluline, et riigikohtu otsuse teadlik eiramine ja antud eelnõu seaduseks vormistamine mitte ainult ei ole põhiseadusega vastuolus, vaid loob äärmiselt ohtliku pretsedendi,» märkis ta ja lisas, et on vastutustundetu ja hea õigusloome tavaga vastuolus veeretada vastutust õigusloomelise praagi eest presidendile ja panna ta olukorda, kus ta on sunnitud heaks kiitma põhiseadusega ilmselges vastuolus olevaid sätteid põhjusel, et seadus ise sisaldab enamikus vajalikke muudatusi.

«Seda eriti olukorras, kus eelnõu kehtestab maa-apteekide sulgemise hoogustumise vältimiseks täiendavaid meetmeid, mida ravimiseadus hetkel ei sisalda. Eelnõu sisaldab juba olulisi meetmeid apteegiteenuse kättesaamiseks, nagu apteegibussi käivitamine, lähtetoetuse maksmine ning proviisori ja farmatseudi nimetamine tervishoiutöötajaks,» ütles Jõks.

Ta märkis ka, et kahjuks ei nähtu riigikogu sotsiaalkomisjonis menetletavast eelnõust, kes on vaidlusaluste piirangute ja eelnõu tegelik autor. «Kes iganes see ka ei oleks, peaks ta suutma põhjendada, kuidas on tagatud riigikohtu otsuse täitmine,» lausus eelmine õiguskantsler.

Apteegikorraldust muutvast eelnõust võttis parlamendi sotsiaalkomisjon eelmisel nädalal välja palju vaidlusi tekitanud omandipiirangu, mille järgi võinuks apteeki pidada vaid proviisor, ning asukohapiirangu, mille järgi oleks ühes hoones võinud tegutseda ainult üks apteek. Samas on komisjon edasi lükanud otsuse langetamise küsimuses, kas kehtestada apteekide asutamise piirangute kadumise järel poolteiseks aastaks ajutine regulatsioon, mille järgi saaks suuremates omavalitsustes uue apteegi avada ainult omavalitsuse soovil ja ravimiameti nõusolekul.

Komisjon on juba lisanud eelnõusse muudatuse, mille kohaselt ei tohi üldapteegi tegevusluba olla ravimite hulgimüügi, tootmise ja tervishoiuteenuste osutamisega tegelevatel ettevõtetel ega ka ettevõtetel, kes on nendega valitseva mõju kaudu seotud. Ettepaneku kohaselt saab ravimiamet õiguse küsida konkurentsiametilt valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja tuvastamist. Valitsevat mõju omavatele ettevõtetele antakse nõuetega vastavusse viimiseks kolmeaastane üleminekuperiood.

Komisjoni sotsiaaldemokraadist esimehe Heljo Pikhofi sõnul otsustas komisjon ravimite jae- ja hulgimüügi lahutada, et tagada suurem ravimite valik, hinnakonkurents ja ravimite parem kättesaadavus patsientidele. «Eesmärk on muuta ravimite turg läbipaistvamaks ja vähendada suurte hulgimüüjate mõju apteekides töötavate proviisorite üle,» ütles ta.

Samuti on komisjon teinud eelnõusse muudatuse, mille järgi saab vähendatud nõuetega haruapteeke edaspidi asutada vaid alla 4000 elanikuga linnades ja maapiirkonnas. Linnas juba asuvatele haruapteekidele antakse viieaastane üleminekuaeg, mille jooksul peavad apteegid viima oma tegevuse vastavusse põhiapteegi nõuetega. Komisjoni hinnangul aitab muudatus tõsta linnades teenuse kvaliteeti ning toetab teenuse kättesaadavust ka väiksemates omavalitsustes, sest haruapteegile kehtivad vähendatud nõuded.

Veel on apteegipiirangute eelnõusse lisatud nõue, et linnas paiknev üldapteek peab olema avatud vähemalt 40 tundi nädalas. Lisaks toetab sotsiaalkomisjon apteegibussi regulatsiooni kehtestamist, maal töötavatele apteekritele lähtetoetuse maksmist, väikesaartel apteegi avamise lihtsustamist ning proviisorite ja farmatseutide lugemist tervishoiutöötajateks.

Riigikogu ette jõuab apteegipiirangute eelnõu kolmapäeval ning päev hiljem toimub muudatuste lõpphääletus.