Fotod: Lasnamäel avati mälestuskivi deporteeritud juutidele

Mälestuskivi pandi Lasnamäe vana lennuvälja asukohale, kus 23 deporteeritut viibisid sunnitööl sealsetel lennuradadel. Aastatel 1942-1944 jõudis üks Prantsusmaalt teele saadetud konvoi prantsuse juutidega seni väljaselgitamata põhjustel okupeeritud Baltimaadesse. See oli Konvoi nr 73, mis lahkus Drancy’st 15. mail 1944, teatas Prantsuse suursaatkond.

«Meie töö oli lennuvälja ja lennuradade hooldamine, sest nõukogude lennuvägi käis siin pidevalt neid pommitamas. Töötingimused olid kohutavad - ähvardused, peks ja väga halb toit ja äärmiselt halvad hügieenitingimused. Ainsad riided olid need, mis olid meil seljas Drancy’st välja sõites,» meenutas Henri Zajdenwergier, kes on ainsana elus toona Tallinna deporteeritutest.

«Juunist augustini on ööd lühikesed, eriti siin, Põhja-Euroopas. Me ei leidnud und, et magades oleks võimalik unustada seda, mis meiega päeval toimus. Ja veel täna tekitavad need valged ööd minus isiklikult õudust,» lisas ta.
1942. aasta märtsist 1944. aasta augustini lähetati Pariisi lähedasest Drancy koonduslaagrist 78 ešeloni (konvoid) enam kui 62 000 Prantsusmaal elanud juudiga Poola territooriumil asunud koonduslaagritesse. Enamus kinnipeetavaid saadeti Auschwitzi koonduslaagrisse. Ainult üks ešelon, niinimetatud Konvoi nr 73 878 mehega saadeti 15.mail 1944 Kaunasesse ning osa neist edasi Tallinna.

SS-Sturmbanfürer Bernhard Baatz'ile allunud Patarei vanglasse, ametliku nimetusega Töö- ja kasvatuslaager nr 1, jõudis umbes 300 Drancyst teelesaadetud kinnipeetavat. Janu ja kuumuse tõttu suri vange ka teel Leedust Tallinna. Ainuüksi ühes vagunis suri sellel teelõigul umbes 60 mehest 14.

Augusti lõpuks oli mais saabunud prantsuse juutidest elus veel umbes 40. 1.septembril viidi laevaga Tallinnast Stutthofi partii poliitvange, nende hulgas veel allesjäänud 34 prantsuse juuti. Sõja lõpuperioodi Saksamaal elas neist üle ja jõudis tagasi Pariisi 20 meest, lisaks kaks meest Leetu jäänud saatusekaaslastest.