/nginx/o/2012/11/11/1426762t1he6f4.jpg)
Eestis on siiski vähe levinud teadlikkus telemeditsiinist kui ühest võimalusest tervishoiusüsteemi eesmärke saavutada, selgus mõttekeskuse Praxis täna esitletavast uuringust.
Uuring: telemeditsiin on Eestis veel vähe levinud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töö raames hinnati telemeditsiini ehk kaugtervishoiu laiema rakendamise vajadusi, võimalusi ja eeldusi. E-tervist on seni pigem andmepanga või taristuna käsitletud, kuid vähe on kaasatud uudsete teenuste potentsiaali.
Telemeditsiini lahendusideed võivad saada alguse teenuseosutajate, arstlike erialaliitude, tehnoloogiaettevõtete, kolmanda sektori, kohalike omavalitsuste või riigi eestvõttel.
«Telemeditsiini rakendamine saab suunata tervishoidu suurema ennetustegevuse poole – näiteks krooniliste patsientide tervisenäitajate kaugjälgimine võib ennetada terviseseisundi halvenemist ja erakorralise abi vajadust,» märkis Praxise analüütik Priit Kruus.
Samuti aitavad kaugteenused tuua arstiabi kohalikule tasandile lähemale – eriarst saab nõustada infosüsteemi kaudu perearsti, kes saab sellest abi patsiendi terviseprobleemi lahendamisel. «Nii tagatakse kvaliteetsem ja kiirem sekkumine, samas ei pea patsient alati keskusesse eriarsti vastuvõtule minema,» selgitas Kruus.
Analüüsis selgus ka, et uute teenuste loojatel puudub seni hea ühendumispunkt Eesti tervishoiu- ja hoolekandesüsteemidega. Need on suhteliselt jäigad ning liidestumine infosüsteemidega raskendatud, samuti ei ole leitud sobivaid rahastamismudeleid kaugteenuste laiemaks juurutamiseks.
Riigikantselei infoühiskonna nõuniku Siim Sikkuti sõnul annab uuring hea aluse Eesti infoühiskonna 2020 visiooni elluviimiseks, milles nähti ette võimaliku tulevikusuunana just kaugteenuseid. «Meil on võimalik telemeditsiiniga oluliselt tõsta terviseteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti,» sõnas ta. «Uuring ja selles toodud soovitused näitavad, mida on vaja selle potentsiaali rakendamiseks ette võtta. Seejuures tekib uudseid ekspordivõimalusi Eesti (tervise)tehnoloogiaettevõtetele,» lisas Sikkut.
Sotsiaalministeeriumi e-tervise osakonda juhtiva Liis Rooväli sõnul on uuringu tulemused telemeditsiini laiemast rakendamisest Eestis sotsiaalministeeriumi jaoks väga õigeaegsed ja asjakohased. «Need kinnitavad E-tervise sihtasutuse kasutajauuringu tulemusi, kus patsiendid soovivad e-tervise platvormi abil tervishoiutöötajatele oma terviseandmeid edastada ja olla rohkem raviprotsessi kaasatud. Oleme hetkel ette valmistamas uue e-tervise strateegia koostamist ja arvestame käesoleva uuringu soovitusi kindlasti selles protsessis,» kinnitas Rooväli.
Telemeditsiin tähendab üldistatult tervishoiuteenuste osutamist distantsilt. Euroopa Komisjon defineerib telemeditsiini kui tervishoiuteenuste pakkumise IKT abil olukordades, kus tervishoiutöötaja ja patsient või kaks tervishoiutöötajat ei ole samas asukohas – see hõlmab turvalist meditsiiniandmete ja -informatsiooni edastamist teksti, heli, piltide või muul kujul, et ennetada, diagnoosida, ravida ja jälgida patsiente.
Uuringu algatasid sotsiaalministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Uuring viidi läbi riigikantselei tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel.