Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2014/05/06/3009316t1hb513.jpg)
Luteri kiriku peapiiskopi Andres Põdra pakutud vaimulike eetikakoodeks on vägagi kummaline dokument ja annab kahtlemata ohtralt ainet ilkumiseks. Seal on peetud vajalikuks märkida näiteks hügieenireeglitest kinnipidamist – nii on, et inimesed võiks end pesta ja leinarandiga sõrmeküüsi ei tahaks näha. Algkoolis on sellised meeldetuletused igati kohased, aga öelduna veerand tuhandele täiskasvanud ja kõrgelt koolitatud inimesele…
Solvavana elukutselised vaimulikud sedalaadi punkte käsitlesidki. Segiläbi on keeldudena kirjas nii kriminaalsed tegevused («vaimulik ei /…/ vahenda narkootilisi aineid») kui need, mis on seaduslikud, ent tõepoolest eetiliselt vaieldavad («vaimulik ei mängi rahalise panusega hasartmänge» – kas kirikuõpetaja lotopileti tohiks osta?).