Eesti on ukrainlasi toetanud 155 000 euro ulatuses

«Eestile on humanitaarabi osutamine iseenesestmõistetav osa välispoliitilisest tegevusest. Meie eesmärk on kasvatada Eesti võimekust ja panustamist globaalsetele humanitaarkriisidele reageerimisel ning jätkame ka osalemist rahvusvahelise humanitaarabipoliitika kujundamises,» ütles välisminister Urmas Paet.

Paet ja Khalikov kõnelesid viimastest arengutest Ukrainas, humanitaarkriisidest Süürias, Kesk-Aafrika Vabariigis ning humanitaarabi väljakutsetest laiemalt.

Ukraina olukorrast ja viimastest arengutest rääkides väljendasid Paet ja Khalikov sügavat muret traagiliste sündmuste ja vägivalla leviku üle Ukrainas. «Praegune olukord Ukrainas on väga keeruline ning oleme jätkuvalt valmis omalt poolt pakkuma igakülgset abi,» lisas Paet.

Eesti on toetanud e-valitsuse rakenduste kasutuselevõtmist Lääne-Ukraina linnades ja oblastites. Paet lisas, et Eesti on abistanud tänavarahutustes kannatada saanud ukrainlasi humanitaarabiga kokku 155 000 euro ulatuses.

Välisminister Paeti sõnul on kasvanud Eesti võimekus humanitaarabi anda. «Soovime edaspidi senisest rohkem tähelepanu pöörata arengumaade katastroofideks valmisoleku suurendamisele. Ka tahame hoida meie päästemeeskonna võimekust vähemalt praegusel heal tasemel,» lisas ta.

Humanitaarabi anti 2,3 miljoni euro ulatuses

Möödunud aastal andis Eesti humanitaarabi 2,3 miljoni euro ulatuses, mis hõlmas nii akuutseid kriise kui ka unustatud konflikte. Näiteks abistasime Kesk-Aafrika Vabariiki, Filipiine, Somaaliat, Malit, Lõuna-Sudaani ja Tšaadi.

Alates käesoleva aasta juunist on Eesti ÜRO humanitaarasjade koordineerimisameti doonorite toetusgrupi liige. «Liitumine doonorite toetusgrupiga annab meile veelgi suurema võimaluse kaasa rääkida humanitaarabi süsteemi tõhustamisel ning näidata, et me soovime abistada abivajajaid ka kaugetes piirkondades,» sõnas välisminister Paet. Doonorite toetusgruppi kuuluvad praegu 25 kõige olulisemat doonorriiki, kes räägivad kaasa organisatsiooni poliitika kujundamisel, rahastamisel ja administreerimisel.

Paet ja Khalikov arutasid veel humanitaarabi andmise väljakutseid, sealhulgas humanitaarorganisatsioonide tegutsemisvõimaluste piiramise problemaatikat.

«Sõjalistes kriisides on suur probleem see, et konfliktide osapooled ei tunnusta enam rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtteid, tsiviilelanikke kasutatakse inimkilbina ja rünnatakse ka humanitaarorganisatsioone,» märkis Paet, tuues näidetena esile näiteks Süüriat, Kongo Demokraatlikku Vabariiki, Afganistani ja Kesk-Aafrika Vabariiki. «Konfliktidest ja katastroofidest räsitud riike tuleb paremini veenda humanitaarabi andmise eesmärgist, et tagada abi juurdepääs kannatanutele,«sõnas Paet. «Samuti peab ÜRO suutma rohkem ära teha võitluses naistevastase vägivalla vastu,» lisas ta.

Ka kõneldi humanitaartöötajate turvalisuse tagamisest, mis on Paeti sõnul kasvavalt suur probleem. «Murettekitav on see, et lisaks üksikutele vaenulikele rünnakutele on mõnedes kohtades kasvanud ka üldine negatiivne suhtumine humanitaarabitöötajatesse,» lisas Paet rõhutades humanitaarabitöötajate turvalisuse tõstmise vajadust.

Globaalsete väljakutsete tõttu ja muutunud oludega maailmas on välisminister Urmas Paeti sõnul vaja suurenevate humanitaarväljakutsetega toimetulemisel uut lähenemist. «Ootame 2016. aastal Istanbulis toimuvalt maailma humanitaartippkohtumiselt uuendatud konsensust hea humanitaardoonorluse elluviimiseks. Samuti leiame, et humanitaarkriisidele reageerimise asemel on oluline pöörata suuremat rõhku ennetusele,» sõnas Paet.

Tegemist on esimese nii kõrgel tasemel humanitaarüritusega, mis toob kokku erinevad ÜRO humanitaarabi organisatsioonid, Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC), Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsiooni (IFRC), ÜRO liikmesriigid, mittetulundusühingud, omavalitsused, ettevõtjad, akadeemilised ringkonnad, katastroofides ja konfliktides kannatadasaanud, eesmärgiga leppida kokku uus ühine lähenemine humanitaarabi andmisel.