Laste õiguserikkumised on enamasti seotud vägivalla ja grafitiga

Kui 2006. aastal läbiviidud uuringu andmetel oli küsitletud 7.- 9. klasside lastest ligi 24 protsenti pannud elu jooksul toime vähemalt ühe uuritud õigusrikkumise, siis värske uuringu andmetel oli sama näitaja ligi 18 protsenti. Õigusrikkumiste langust on märgata ka alaealiste registreeritud kuritegevuse statistikas.

Võrreldes teiste õigusrikkumistega, on lapsed elu jooksul kõige sagedamini toime pannud vägivallaga seotud õiguserikkumisi, mida tunnistas 11,9 protsenti lastest.

11,6 protsenti lastest on joonistanud grafiteid, 8,3 protsenti pannud toime poevarguse, 7,5 protsenti kandnud kaasas külmrelva, 5,6 protsenti on tegelenud vandalismiga, 5,4 protsenti osalenud kambakakluses, 4,8 protsenti varastanud kellegi isiklikke asju ja 3,1 protsenti müünud või vahendanud narkootilisi aineid.

Ligi neljandik lastest, et politseile vahelejäämisest ei saanud keegi teada ning peale kontakti politseiga ei juhtunud midagi. Uuringu koostajad peavad võimalikuks, et lapsed ei teadnud, kellele politsei juhtutmist teatas ning vanemad ja kool ei pidanud vajalikuks informeerida last sellest, et ka nemad on vahelejäämisest teada saanud.

Uuringu andmetel ei ole üksikvanemaga peres elamine Eestis alaealise õigusrikkumiste riskifaktor. 25 protsenti küsitletud lapsi kasvatab üksikvanem ning 31 protsenti vastanutest on läbi elanud vanemate lahutuse. Samas leidis kinnitust seos alaealise probleemse alkoholitarbimisega. Üksikvanemaga peres elavatel lastel on kõrgem alkoholi kuritarvitamise risk.

12 protsenti lastest on kogenud vanemate alkoholi- või narkoprobleeme. Uuring tuvastas ka, et suhteliselt vaesemas perekonnas elamine ei tõsta õigusrikkumiste või uimastite tarbimise riski. Vaesemas perekonnas kasvaval lapsel on suurem risk langeda kiusamise ohvriks.

Koolikiusamise ohvriks satuvad 1,6 korda sagedamini lapsed, kes elavad peredes, mille mudel erineb kas kahe vanema või üksikvanema omast. Sellisel juhul on sageli tegemist lastega, kes elavad näiteks vanavanematega või lastekodudes.

Uuring selgitas, et perekonnasidemeid iseloomustavatest faktoritest olulisemateks on vanemate teadlikkus sellest, kus ja kuidas veedab oma vaba aega nende laps. Alaealistel, kelle vanemad teavad nende tegevustest väljaspool kodu rohkem, on väiksem probleemse alkoholi tarvitamise risk. Emotsionaalset tuge ja hoolitsust pakkuvad suhted vanema ja lapse vahel kaitsevad last koolikiusamise ohvriks langemisest, näitas uuring. Samas sõltuvusprobleemidega vanemaga kasvamine on lapse koolikiusamise ohvriks langemise oluline riskifaktor.

Uuringust selgus, et kokku 17 protsendil alaealisel töötab kas üks vanematest või töötavad mõlemad vanemad välismaal. Uuringus küsiti, kes hoolitseb lapse eest, kui vanem või mõlemad vanemad on läinud tööle välismaale. Selgus, et ligi kolmveerand eesti lastest jääb sellisel juhul elama teise vanemaga, samas kui vene lastest ainult pooled; vanavanemate hoolde jäetakse 38 protsenti vene ja 21 protsenti eesti lastest. Üllatavalt palju on aga olukordi, kus laps jääb elama omaette. Uuring näitas, et vanemate töötamine välismaal tõstab nii koolist ilma põhjuseta puudumise kui ka alkoholi tarvitamise riski.

Justiitsministeeriumi ja Tartu ülikooli koostöös läbiviidud uuringu eesmärk on kirjeldada õigusrikkumiste ja ohvriks langemise levikut ning esinemissagedust 7.-9. klassi õpilaste hulgas. Samuti sooviti selgitada, millised erinevad sotsiaalsed tegurid on seotud laste hälbiva käitumisega.

Tegu on koolipõhise uuringuga, mis viidi läbi mullu detsembrist tänavu veebruarini. Uuringu sihtgrupi moodustasid Eesti üldhariduskoolide 7.-9. klasside õpilased. Kokku küsitleti 3631 õpilast nii eesti kui ka vene koolidest. Uuringu viis läbi Tartu ülikool.

Eelmine laste hälbiva käitumise uuring viidi Eestis läbi 2006. aastal.