Sotsiaalkomisjon loobus apteekide omandipiirangust

Sotsiaalkomisjoni esimehe, sotsiaaldemokraat Heljo Pikhofi sõnul ei toetanud omandipiirangu kehtestamist ka valitsus, kelle hinnangul oleks sellega kaasnenud rohkem kui 200 üldapteegi sundvõõrandamine proviisoritele. See oleks kujutanud endast valitsuse arvamuse kohaselt niivõrd intensiivset omandiõiguse riivet, et saanuks olla põhjendatud üksnes väga selgetel ja mõjuvatel põhjustel.

Omandi- ja asukohapiirangut on kritiseerinud teiste seas ka õiguskantsler, kelle hinnangul ei oleks need tõenäoliselt olnud põhiseadusega kooskõlas.

Pikhofi sõnul avaldas sotsiaalkomisjon eile üksmeelselt toetust ettepanekutele, mis käsitlevad apteegibussi käivitamist, maal töötavatele apteekritele lähtetoetuse maksmist, väikesaartel apteegi avamise lihtsustamist ning proviisori ja farmatseudi lugemist tervishoiutöötajateks.

Samuti otsustas komisjon viia eelnõusse muudatused, mille kohaselt saab haruapteeke edaspidi asutada ainult väiksemates ehk alla 4000 elanikuga linnades ja maapiirkonnas.

Apteegibussist peaks tema sõnul saama ravimite kaugmüügi kõrval võimalus pakkuda apteegiteenust kohtades, kus ravimiabi pole kättesaadav.

«Sealjuures võib apteegibussi asutamine toimuda üldapteegi initsiatiivil või näiteks koostöös kohalike omavalitsusüksustega. Edaspidi ei ole ka välistatud sellise kohustuse sätestamine teatud apteegipidajatele,» ütles ta.

Võimalust, et suure nõudlusega piirkonnas apteegi pidajal oleks kohustus osutada apteegiteenust ka vähese nõudlusega piirkonnas, pakkus oma mulluses apteekide asutamispiiranguid käsitlevas otsuses ka riigikohus.

Suurtest linnadest kaovad haruapteegid

Samuti otsustas sotsiaalkomisjon eelnõusse viia muudatused, mille kohaselt saab vähendatud nõuetega haruapteeke edaspidi asutada ainult väiksemates ehk alla 4000 elanikuga linnades ja maapiirkonnas. Linnas juba asuvatele haruapteekidele antakse viieaastane üleminekuaeg, mille jooksul peavad apteegid viima oma tegevuse vastavusse tava- ehk põhiapteegi nõuetega.

Komisjoni hinnangul võimaldab muudatus edendada ühelt poolt apteegiteenuse kvaliteedinõudeid suuremates kohtades ning teisalt toetada apteegiteenuse kättesaadavust vähendatud nõuete kaudu väiksemates asustusüksustes.

Sotsiaalministeeriumi selgituse kohaselt on apteekidele vähendatud nõuete seadmine õigustatud maapiirkondades ja väiksemates linnades, kuid mitte suuremates linnades, seda enam, et apteekide asutamispiirangute kehtetuks muutumisel on eelkõige just seal võimalikult väheste kuludega uute teenuseosutamiskohtade hõivamise risk. «See omakorda halvendaks tavanõuetele vastavate üldapteekide toimetulekut, võides seeläbi kahjustada pakutava teenuse kvaliteeti. Muudatusega ühtlustatakse nõudeid suuremates linnades asuvatele ja asutatavatele apteekidele,» märkis ministeerium.

Eesti Apteekrite Liidu esinaine Ülle Rebane ütles Postimehele, et liit on põhimõtteliselt nõus, et võrdse konkurentsi huvides võiksid linnades tegutseda ainult üldapteegid. Tema hinnangul on ka viieaastane üleminekuaeg piisav, et senised haruapteegid üldapteekideks ümber korraldada. Apteekrite liidust puudutab muudatus tema sõnul kümmekonda haruapteeki.

Samas soovitab Rebane sotsiaalkomisjonil ümber vaadata elanike arvu piir ning lubada uusi haruapteeke asutada vaid alla 2000 elanikuga linnades, et kaitsta väikelinnades tegutsevaid proviisorite apteeke.

Lisaks toetas sotsiaalkomisjon ettepanekut, mille järgi saavad üldapteegid võimaluse korraldada apteegist ravimeid ostnud patsiendi soovil nende kättetoimetamist.

«Parema apteegiteenuse saamiseks otsustati, et linnas paiknev üldapteek peab olema avatud vähemalt 40 tundi nädalas. Lisaks tuleb tagada, et apteegiteenust pakkuvad proviisorid ja farmatseudid saavad edaspidi erialast koolitust vähemalt 40 akadeemilist tundi kahe aasta jooksul,» ütles Pikhof.

Riigikogu otsustab muudatused tuleval nädalal

Sotsiaalkomisjon jätkab muudatusettepanekute arutamist homsel istungil. Pikhofi sõnul peaks eelnõu teisele ja kolmandale lugemisele jõudma tuleval nädalal.

Eelnõu on ajendatud riigikohtu mullu detsembris tehtud otsusest, millega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks üle kaheksa aasta kehtinud ravimiseaduse sätted, mis piiravad apteekide asutamist. Et jätta parlamendile uue regulatsiooni väljatöötamiseks piisavalt aega, lükkas riigikohus otsuse jõustumise 9. juunile.

Õiguskantsler Indrek Teder pöördus riigikohtusse eelmise aasta jaanuaris, öeldes, et kuigi parlament otsustas mõned kuud varem tema ettepanekuga nõustuda ja asuda seadust muutma, ei ole seda tehtud ning tema hinnangul põhiseadusvastased asutamispiirangud kehtivad praeguseni. Seetõttu oli ta enda sõnul sunnitud pöörduma riigikohtusse ja taotlema vaidlusaluste sätete põhiseadusvastaseks tunnistamist.

Üle-eelmise aasta septembris riigikogule saadetud ning sama aasta oktoobri keskel parlamendis toetust leidnud ettepanekus märkis Teder, et praegused piirangud ei taga apteegiteenuse kättesaadavust ega õigusta seetõttu nendega kaasnevat ettevõtlusvabaduse ja võrdsuspõhiõiguse riivet. Tema hinnangul on piirangud hakanud oma algsetele eesmärkidele vastu töötama, kahjustades eelkõige tarbijate huve ning takistades rahvatervise edendamist. Varem on piiranguid kritiseerinud ka nii konkurentsiamet kui riigikontroll.