Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/07/21/12391572t1h1e8c.jpg)
/nginx/o/2014/01/12/2746800t1h43e5.jpg)
Meie väikeses, kuid uhkes Eestis on saanud juba heaks tavaks kui mitte omaenese kriisi ajal, siis üldise kriisi foonil rääkida vajadusest anda vastulöök Vene propagandamasinale. Nii oli see üheksakümnendatel, kui Eesti Venemaale vähe huvi pakkus, sest tuli lahendada oma probleeme. Nii oli see nullindatel, kui Vene kanalid tegelesid Eesti-vastase propagandaga ja kogu maailmale edastati moonutatud pilti. Nii juhtus see ka nüüd.
Propaganda on kuuldav, nähtav, aga paljudes olukordades viirastub see igas sõnas, mis kajab tüüpilise venekeelse perekonna korterisse paigutatud televiisorist. Ja inimesed kuni kõrgeima võimu tipuni vangutavad pead: mida teha? Kuidas kaitsta meie venelasi idanaabri mõjutuste eest? Nii on jälle päevakorral ja kogub toetust idee kutsuda ellu «aus, objektiivne, propagandistlike mõjudeta kohalik telekanal».