Paet: ELi «musta nimekirja» võidakse lisada suurusjärgus 15 isikut

Tänane Postimees kirjutas, et Euroopa Liidu liikmesriigid ei ole saanud üksmeelele Venemaa-vastaste sanktsioonide laiendamise osas ning ELi suhtumist Venemasse dikteerivad rahvuslikud huvid.

Välisminister Urmas Paet nentis, et kõikidel riikidel on oma rahvuslikud huvid, mis välispoliitilisi otsuseid mõjutavad, ent ta toonitas, et sanktsioone on siiski otsustatud laiendada.

«Rahvuslikud huvid on küll igal riigil, aga sanktsioonide laiendamisega minnakse ikkagi edasi,» ütles Paet.

Viimati kohtusid ELi välisministrid aprilli keskel ning siis otsustati, et laiendatakse sanktsioone nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute suhtes. «Konkreetse nimekirjaga sellel nädalal Brüsselis tegeletakse, et see otsus konkreetsete objektidega fikseerida.» 

Erinevate allikate põhjal võidakse seni musta nimekirja kantud 55-le Vene ja Ukraina kodanikule lisada veel 15 isikut.

«Nii kaua kui ei ole praktilist otsust, on raske öelda, kas see number on 15. Suurusjärk praeguses faasis võib olla umbes see, aga see ei pruugi olla täpselt see number,» kommenteeris Paet.

USA kehtestas täna sanktsioonid Vene presidendi Vladimir Putini siseringiga seotud seitsme ametiisiku ja 17 firma suhtes.

Venemaa välisministeerium teatas pärast USA otsust kehtestada Venemaale Ukraina kriisi tõttu uued sanktsioonid, et neile antakse omapoolne vastus. «Mõistagi me reageerime,» ütles Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkov. «Me oleme kindlad, et see vastus on Washingtoni jaoks valulik.»

«Võimalik, et nad ka ise teevad teatud isikutele ja firmadele piiranguid, aga see on juba nende reageerimise asi,» ütles Paet.

Välisminister Urmas Paet kohtus ka Ameerika Ühendriikide abivälisministri Thomas Malinowskiga ning kinnitas, et julgeolekuküsimused on tõusnud suhetes Ameerika Ühendriikidega nii Euroopa Liidu kui NATO kontekstis väga oluliseks.

«Euroopa muutunud julgeolekuolukorras on eriti tähtis EL-NATO praktilisele koostööle suunatud strateegilise partnerluse tugevdamine,» sõnas Paet lisades, et koostöö USAga on ka Ukraina konflikti lahendamisel väga oluline.

Paeti sõnul on Ameerika Ühendriikide otsus suurendada sõjalist kohalolekut Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas, saates igasse riiki ühe õhudessantkompanii, väga oluline. «NATO võimsaima liikmesriigi Ameerika Ühendriikide kohalolek suurendab oluliselt Eesti julgeolekut ning NATO heidutust Läänemere piirkonnas. Samuti näitab see selgelt nähtavat pühendumist Euroopa julgeolekule NATO kollektiivkaitse raames,» ütles välisminister Urmas Paet, rõhutades Ameerika Ühendriikide partnerluse olulisust Eestile.

Küberturvalisusest kõneldes märkis Paet, et Eesti ja USA koostöö selles valdkonnas on olnud väga tihe. Möödunud aasta detsembris Eesti ja USA välisministri poolt allkirjastatud kahepoolse küberkoostöö ühisavaldus on tihendanud sidemeid veelgi. «Samuti kuuluvad Eesti ja USA internetivabaduse edendamiseks koostööd tegevate riikide koalitsiooni,» lausus Paet. Eesti ja USA tiheda koostöö heaks näiteks on ka ühine tegutsemine Tallinnas asuvas NATO küberkaitsekeskuses.

2014. aasta on Paeti sõnul interneti valitsemise tulevikku arvestades märgiline aasta. «Küberteema on globaalne ning puudutab kõiki valdkondi ja kõiki riike,» ütles ta. «Süvenemas on lõhe nende riikide vahel, kes soovivad turvalise küberruumi tagamise ettekäändel internetile juurdepääsu piirata ja selle sisu kontrollida, ning nende vahel, kes leiavad, et internetile peab olema tagatud vaba ligipääs, infot peab olema võimalik vabalt levitada ning inimõigused ja põhivabadused peavad olema küberruumis kaitstud. Koos soovime edendada internetivabadust ning e-valitsemist,» rõhutas välisminister Paet.

Paet ja Malinowski rääkisid kohtumisel veel Eesti ja USA koostööst inimõiguste vallas ning uute demokraatiate toetamisest ja nõustamisest reformikogemuse osas.